Uuring: Eesti elanikud ei tea, et HIVi nakatutakse aina enam sugulisel teel (18)

Novembris viis Kantar Emor GSK Eesti tellimusel Eesti elanikkonna küsitluse, mis näitas, et inimeste teadlikkus HI-viiruse levikust ja tänapäevastest ravivõimalustest on jätkuvalt madal. Ainult inimeste teadlikkuse tõstmisega on aga võimalik epideemia levik peatada.

Sihtasutuse „Koos HIV vastu “ asutaja ja juhi Vilja Toomasti hinnangul näitavad uurigu tulemused, et vaatamata 29 aasta möödumisest esimesest HIV-positiivse diagnoosimisest Eestis, on ühiskonnas HIVi suhtes ikka veel palju teadmatust. „Samas just teadlikkus HIV-levikust ja tänapäevastest ravivõimalustest aitaksid panna piiri HIV-epideemia levikule,” tõdes Toomast.  „Kui inimesed võtaksid HI-viiruse suhtes testimist loomulikuna ja suhtuksid teemasse ilma häbitunde ning eelarvamusteta ning teadvustaksid, et HIV-diagnoos ei tähenda elu lõppu, oleks meil võimalik uute nakatunute arvu tuntavalt vähendada.”

Novembris läbi viidud uuringu tulemuste kohaselt on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. Vaid 25% vastanutest nimetasid peamiseks leviku viisiks sugulist vahekorda. See fakt näitab, et enamik Eesti elanikke ei tea, et HIV ei ole enam kaugeltki ainult riskirühmade haigus. Terviseameti andmetel sai 2016. aastal 57% inimestest HI-viiruse sugulisel teel, kellest ligi 60% olid vanuses 25-39.

Uurigu tulemused näitasid, et Eesti ühiskonnas on ka vähe räägitud sellest, et efektiivne HIV-ravi aitab säilitada HIV-positiivse inimese tervist ja elukvaliteeti. Kolmandik vastanutes ei tea või ei usu, et ravi võiks aidata HIV-positiivse inimese tervist ja elukvaliteeti säilitada. Veelgi vähem teatakse, et HI-viiruse vastased ravimid suudavad vähendada või välistada viiruse edasikandumist. 44% vastanutest ei usu, et ravimid suudavad viiruse ülekandumist peatada – keskmisest enam on sellisel arvamusel 25-34 aastased eestlased, kes elavad väiksemates Eesti piirkondades.

Uuringus käsitleti ka suhtumist HIV-positiivsetesse. 35% eestimaalastest tunnistasid, et tunneksid end ohustatuna, kui nende kollektiivis oleks HIV-positiivne inimene. Kõige enam tunneksid end ohustatuna 35-49 aastased muust rahvusest ja Ida-Virumaa elanikud. Keskmisest vähem tunneksid end ohustatuna 15-24 aastased Eesti elanikud.

Samas ilmneb uuringust, et inimesed peavad testimist oluliseks. Ligi 90% vastanutest pidas regulaarset HIV-testimist täiskasvanud elanike seas vajalikuks. Kõige enam vastasid nii muust rahvusest naised vanuses 15-24.  Kahjuks ei peegelda vastused aga möödunud aasta testitute arvus. Terviseameti  andmetel tehti HIV-test 2016. aastal 157 472 inimesele, nende seas kohustuslikus korras testitutele, näiteks seoses raseduse või veredoonorlusega.

Terviseameti andmetel on 2017 aasta novembri lõpu seisuga, HIV diagnoositud Eestis juba 207 juhul, mis asetab meid jätkuvalt, kõrgeima HIV-levikuga riikide hulka EL-s.