Keha

Patsientide esindusühingu väited HPV-vaktsiini kahjulikkuse kohta ja kuidas asjad tegelikult on (23)

Toimetas Silja Paavle, 30. november 2017, 13:05
Foto: PantherMedia / Scanpix
Eesti patsientide esindusühing esitas üleeile sotsiaalministeeriumile ettepaneku  eemaldada HPV-vaktsiin immuniseerimiskavast, sest see polevat ohutu. Oma pöördumises sotsiaalministrile esitab ühingu esinaine Pille Ilves 30 teemakohast väidet. Põhja-Eesti Regionaalhaigla arst-resident Kristel Liis Põdder toob suhtlusportaalis Facebook välja olulisemad punktid neist ning kommenteerib, kuidas asjad tegelikult on.

EPE väidab, et HPV-vaktsiin on ebavajalik, kuna see ei ole mõeldud mitte emakakaelavähi vastu, vaid HPV (inimese papilloomiviiruse) vastu.

Samal teemal

Vastuväide: inimese papilloomiviirus (kõrge riskiga tüved) ongi ju emakakaelavähi põhjustaja! Seega on vaktsiin suunatud justnimelt emakakaelavähi vastu – vaktsiin võimaldab inimesel vältida antud vaktsiini poolt kaetud HPV tüvedega nakatumist ning seeläbi ka emakakaelavähki haigestumist. Tõepoolest kahetsusväärne, aga paraku puuduvad EPE-l siinkohal baasteadmisest viroloogiast ning patofüsioloogiast.

EPE väidab, et HPV-vaktsiin on ebavajalik, kuna alla 25-aastastel naistel puudub risk haigestuda emakakaelavähki.

Vastuväide: on tõsi, et emakakaelavähki esineb alla 25-aastastel naistel väga harva (aga siiski esineb!). Samas aga alustatakse järgmisest aastast 12-14-aastaste tütarlaste vaktsineerimist HPV vastu. Miks? Jällegi – kui EPE-l oleksid olemas kas või baasteadmised HPV-st, emakakaelavähist ja noorte seksuaaltervisest, siis nad saaksid aru, miks vaktsineerimist nii varakult alustatakse. Enamus selles vanuses tütarlapsi ei ole alustanud suguelu. HPV on aga sugulisel teel leviv haigus ning seega on HPV-ga nakatumine selles vanuses vähetõenäoline, mistõttu on antud vanusegrupi vaktsineerimine tõhus – saame nad HPV ja emakakaelavähi vastu kindlustada juba enne, kui nad viirusega kokku puutuvad. Jah, kõigil HPV kõrge riski tüvedega nakatunud naistel ei teki emakakaelavähki – aga me ei saa seda ette ennustada, kellel tekib ja kellel mitte. Seega on oluline kaitsta kõiki. Kui nakatumine on juba toimunud, oleme vaktsineerimisega hiljaks jäänud.

EPE väidab, et kuna HP- tüvesid on nii palju ja vaktsiin katab neist vaid üheksa, siis pole vaktsineerimisel mõtet.

Vastuväide: HPV 9-valentne vaktsiin katab ära 89% emakakaelavähki põhjustavatest tüvedest – ja see on tegelikult juba väga hea kaitse.

EPE üritab jätta ka muljet, et kuna meil on olemas PAP-test, siis pole vaktsineerimisel mõtet. Ja et kui HPV-vaktsiin kasutusele võtta, siis tekib patsientidel ja arstidel võltsturvatunne ning PAP-testist loobutakse.

Vastuväide: PAP-test tuvastab juba tekkinud vähki või vähieelset seisundit. Seega sekkub PAP-test haiguse hilisemas faasis – ja siis võib mõne patsiendi jaoks juba hilja olla. Vaktsiin aga ennetab nii vähki kui vähieelset seisundit. Tõsi küll (nagu eelmises punktis juba mainitud), vaktsiin ei kaitse kõikide HPV kõrge riskiga tüvede eest. Ja seetõttu on ja jääb PAP-test jätkuvalt aktuaalseks. Seega HPV vaktsiin ning PAP-test ei ole mitte teineteist välistavad, vaid teineteist täiendavad, pakkudes meile topeltkaitset. Olen kindel, et meie günekoloogid seda ka teavad. Ning loomulikult on oluline ka patsientide teavitamine – PAP-test on vajalik ka peale vaktsineerimist.

Vastuväide: kuna kohustuslikke vaktineerimisprogramme alustati erinevates riikides alles 2000. aastatel (USA-s nt hakati HPV vaktsiini soovitama aastal 2006), siis praegu näeme populatsioonis alles esialgseid tulemusi (emakakaelavähi teke peale HPV-ga nakatumist võtab aega), aga juba needki tulemused annavad alust rõõmustamiseks. Nt USA-s oli 4. aastaks peale vaktsineerimise alustamist langenud teismeliste tüdrukute HPV-ga nakatumine lausa 56%. Ka Austraalis nähti juba 3 aastat pärast vaktsineerimise alustamist vähieelsete seisundite olulist vähenemist noorte naiste hulgas. Ja näiteid võiks siinkohal tuua veelgi.

"Samalaadselt võiks üksipulgi läbi arutada ja ümber lükata kõik EPE esitatud väiteid, kuid loodan, et eelnevaga sai juba piisavalt hästi välja toodud, et tegelikult esinevad pöördumise koostanud EPE liikmetel väga suured puudujäägid juba meditsiini alusteadustes (bioloogia, patofüsioloogia, viroloogia jne), rääkimata siis nende võimest hinnata uuringute ja allikate meditsiinilist adekvaatsust," nendib dr Põdder ja toob välja, et EPE viited põhinevad valdavalt üksikutel juhtumitel, kus mingi aeg peale vaktsineerimist avaldus mingi haigus või muu soovimatu näht.

"Ka mina võin ennast vaktsineerida nt gripi vastu ning päev hiljem sattuda nt autoõnnetusse, või nädal hiljem haigestuda tüüfusesse. Jah, ajaliselt need asjad küll järgnesid üksteisele, kuid see ei tähenda, et üks oli teise põhjuseks," märgib ta ja soovitab vaktsiinide kõrvaltoimete tuvastamisel usaldada vaid teatud tüüpi uuringuid – selliseid, mille alusel saame tuvastada põhjus-tagajärg seost. "Selleks peab uuring olema laiahaardeline, sisaldama võrdlusgruppi ning olema ka muus osas hästi disainitud. Ükski selline uuring ei ole tuvastanud HPV-vaktsiinil ohtlikke kõrvaltoimeid," kinnitab arst-resident.

23 KOMMENTAARI

h
HPV toime 30. november 2017, 20:35
Kas riik ja vastuseid andnud arst tõesti usuvad, et enamus 12-14 aastastest tüdrukutest ei ole veel alustanud seksuaalelu? Kui riik sellesse nii suured rahad paneb, kas siis hakatakse ka enne vaktsineerimist süütust kontrollima raha mõtlematult kasutamise vältimiseks?
k
30. november 2017, 17:05
Kunagised haigused pärinesid mustusest ja roojast saadud haigused.Polnud majades vett wc mustad riided loomadega ūhes jne.Sealt tuligi suur suremus.Aga ega meile ei räägita ju mis on haiguse pòhjustajad hakkatakse kohe ennetama,et rohi müüks.Arstidele teadmiseks hirmutamine ei ole ravim.
Loe kõiki (23)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee