Millistele vitamiinidele peaks lapseootel ema tähelepanu pöörama? (3)

Südameapteegi proviisor Külli Tederi sõnul vajab keha raseduse ajal teatud vitamiine ja mineraale tavapärasest enam. „Kõige olulisemad vitamiinid ja mineraalid rasedale on foolhape, D-vitamiin, oomega-3 rasvhapped, magneesium, kaltsium ja raud,” loetleb proviisor vitamiine, millele peaks raseduse ajal kindlasti tähelepanu pöörama. Raseduse ajal on eriti oluline mitmekülgne ja teadlik toitumine. Menüüvalikus peaks oleks piisavalt palju puu-, juur- ja köögivilju ning samuti liha ja kala. „Paraku on meie toiduvalikud sageli ühekülgsed, mistõttu võiks kaaluda spetsiaalsete lapseootuseks mõeldud vitamiinide tarvitamist. Neis on koos nii mineraalained kui ka põhilised vitamiinid,“ soovitab Teder ja toob välja põhilised vitamiinid ja mineraalained, mida rasedal tarvis on.

Foolhape. Südameapteegi proviisori sõnul peaks naine foolhapet tarvitama juba rasedust planeerides ja jätkama selle võtmist vähemalt kuni 12. rasedusnädalani, kuna sellel on väga suur roll loote arengus ja kasvus. Kuigi foolhapet leidub rohelises köögiviljas (nt lehtsalatis, spinatis, petersellis, hernestes, lillkapsas, ubades, apelsinides), jääb tihti toidust saadavast foolhappest organismi jaoks siiski väheks. „Kui foolhapet ei ole piisavalt, on risk loote selja- ja peaaju väärarengute tekkeks suurem. Samuti võib foolhappe defitsiit olla raseduse katkemise või enneaegse sünnituse põhjuseks,“ selgitab Külli Teder.  

D-vitamiin ehk päikesevitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks, nimelt reguleerib see kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mõjutades seega loote luude ja hammaste arengut. Südameapteegi proviisori sõnul arvatakse, et lapseootel naise D-vitamiini puudus võib põhjustada muuhulgas imiku väikese sünnikaalu ning tõsta riski, et laps haigestub edaspidi autoimmuunhaigustesse ja I tüübi diabeeti. Külli Teder rõhutab, et mistahes toidulisandi tarvitamisega, peab ka D-vitamiiniga jälgima etteantud soovituslikku kogust. D-vitamiini taset on võimalik määrata lihtsa vereprooviga, mille tulemuse põhjal on võimalik kindlaks teha, kas ja kui palju D-vitamiini juurde manustama peab.

Oomega-rasvhapped. Lapseootel naised vajavad lisaks D-vitamiinile tihti ka oomega-rasvhappeid, mis on vajalikud beebi aju ja nägemise arengus. Külli Teder räägib, et on leitud, kuidas rasedusaegne oomega-rasvhapete lisamanustamine võib tulevikus avaldada positiivset mõju ka lapse kognitiivsele arengule.

Kaltsium on väga oluline lapse luude ja hammaste arengus. Kuna loote luude kasv intensiivistub kolmandal rasedustrimestril, vajab loode just siis palju kaltsiumi. Toiduainetest on kaltsiumirikkad piim ja piimasaadused, herned, aprikoos, viigimari, seesamiseemned, ploomid, datlid, rosinad, munakollane, lihatooted, kala, spinat, rooskpasas, sojauba, aeduba ja teraviljasaadused. “Kui ema ei tarvita piisavalt kaltsiumirikkaid toite, võetakse lootele vajaminev kaltsium mujalt ema organismist. Seda peamiselt luudest ja hammastest. Niimoodi võib aja tulemuseks olla ema luude hõrenemine ja hammaste lagunemine,” selgitab Külli Teder. Proviisor rõhutab, et ka liiga palju kaltsiumi tarvitamist ei pruugi olla tervislik. Ööpäevas on lubatud tarbida kokku kuni 2500 mg kaltsiumi.

Magneesium. Lisaks kaltsiumile, D-vitamiinile ja fosforile vajab luude ja hammaste areng ka magneesiumi. Südameapteegi proviisori kinnitusel on teada, et kaltsiumi ja magneesiumi ainevahetus on omavahel seotud ning kui ühte neist on puudu, siis ei toimi ka teine õigesti. “Magneesiumi defitsiidist annavad esmajärjekorras aimu jalakrambid, samuti võib see põhjustada kõhukinnisust ja kõrgenenud vererõhku,” loetleb Teder tunnuseid, mis viitavad vajadusele tarvitada magneesiumi.

Magneesiumi puudus võib koos kaltsiumi puudusega tekkida pigem raseduse teises pooles. Uuringutes on leitud, et kui lapseootuse ajal on magneesiumi ja kaltsiumi vaegus, siis suureneb risk enneaegseks sünnituseks, rasedusaegseks hüpertensiooniks või preeklampsiaks.

Samuti arvatakse, et kui raseduse ajal tarbida vaid kaltsiumi ja mitte magneesiumi, võivad lapse luud muutuda rabedaks ning võib suureneda sünnitrauma risk.

Raud on hemoglobiini koostises, seega sõltub temast kudede varustatus hapnikuga. Kui rauda ei ole piisavalt, väheneb punavereliblede hapnikusidumisvõime. “Viimase tagajärjeks võib olla väsimus, nõrkus, kahvatu nahk, õhupuudustunne, pearinglus, ärrituvus või südamepekslemine,” märgib Südameapteegi proviisor. Lapseootuse ajal tekkinud rauapuudus võib põhjustada enneaegset sünnitust, aga ka vastsündinu kehvveresust. On leitud, et paljudel rasedatel on 20.–30. rasedusnädala vahel rauatase madal ja nad peavad arsti ettekirjutusel manustama rauatablette. “Viimaseid ei tohiks võtta koos piimaga, sest see seob raua enda külge ja organism ei saa rauda kätte,” pöörab Teder tähelepanu rauapreparaatide õigesti manustamisele.