Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõttu arstide poole 4015 inimest, neist 56 protsenti olid lapsed.
Terviseameti andmeil leidsid laboratoorselt kinnitust esimesed gripiviirused, neist üks oli A ning üks B-gripiviirus. A-gripiviiruse täpsemal määratlemisel selgus, et tegemist oli viiruse alatüübiga A(H3). Üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte on registreeritud ka peaaegu kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.
Gripitaolisi haigestumisi registreeriti möödunud nädalal kokku 128 korral. Gripitaoliste haigestumiste arv kasvas 50%.
68% kõikidest registreeritud hingamisteede haigustustest olid viirusliku etioloogiaga, ülejäänud haigestumised olid põhjustatud erinevate mikroorganismide poolt. Viirustest on enim ringluses hetkel paragripi- ja rinoviiruseid.
Enim haigestusid lapsed vanuses 0-4 aastat, kuid oluliselt kasvas haigestumus vanemaealiste vanusrühmas 65..+. Vanemealiste haigestunute pea kolmekordne kasv viitab kaudselt gripiviiruste leviku algusele.
Haiglate andmetel vajasid gripi tõttu hospitaliseerimist üks laps vanusgrupis (0-4) ja üks vanemealine patsient.
Terviseamet tuletab meelde, et gripi poolt on enim ohustatud vanemaealised patsiendid vanuses 65 ja vanemad ning isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haiguseid (eeskätt diabeet), immuunpuudulikkusega ja HIV-positiivsed isikud ning rasedad naised. Vanemealiste patsientide haigestumine grippi on sageli seotud haigestunud lastelaste eest hoolitsemisega.
Kommentaarid