ENNETA ÜLESÖÖMIST: vähenda portsjoneid ja jõululauale vali tervislikumaid alternatiive

Toitumisterapeut Sirli Kivisaar märgib, et tõenäoliselt paar-kolm päeva suurema koguse ja rammusama toidu söömine tervele inimesele liiga ei tee, kuid tundlikuma seedeelundkonnaga inimesele võib see tekitada ebamugavustunnet, gaase ja üldist halba enesetunnet.

Samuti toob Kivisaar välja, et eestlaste traditsioonilised jõulutoidud nagu seapraad, hapukapsas, verivorstid, erinevad hapukoorega salatid ja ohtrad magusad küpsetised on meie toidulaual sageli ka argipäeviti. Hooajaliseks toiduks võib pidada ehk hapukapsaid ja verivorsti. Seega ei ole jõululaual leiduvad hõrgutised meie seedeelundkonnale väga võõrad.

“Kindlasti ei saa öelda, et need toidud ise kuidagi kahjulikumad, raskesti seeditavad või ebatervislikumad on. Kõik sõltub iga inimese organismist, kui hästi tema seedeelundkond mingeid toite seedida suudab. Kui inimese keha ei suuda enam vajalikul määral toota valkude seedimiseks vajalikke seedeensüüme, võib tekitada näieks suures koguses liha söömine inimesele seedevaevusi,” selgitab Kivisaar.

Samas lisab toitumisterapeut, et liha ja verivorst ei ole tingimata ebatervislikud. Küsimus ongi selles, kui palju ja kui tihti lihatooteid süüakse. Selle põhjal saab ka määratleda, kas söömiskäitumisega tehakse enda tervisele liiga või mitte.

Jõulusöögid ei pea olema ebatervislikud

Kivisaar toob välja, et kui inimeste igapäevane toidulaud on tervislikumaks muutunud, leitakse ka jõululauale tervislikumaid alternartiive. Toitumisterapeut julgustab ka ise inimesi tervislikumate piduroogade kasuks otsustama.

“See ei tähenda, et hapukapsast, verivorsti ja seapraadi süüa ei tohiks. Muidugi võib, kuid pange lauale näiteks osa kartulisalati asemel värkset salatit, näksimiseks singirullide asemel köögiviljakange, mille kõrvale on võimalik ise teha imemaitsvaid dipikastmeid, maksapasteedi asemel taimseid määrdeid ja nii edasi,” jagab Kivisaar näpunäiteid.

“Kui piparkooke on juba söömiseks niigi palju, siis ülejäänud magusa saab asendada puuviljadega, teha näiteks külmutatud puuvuljadest "jäätisesmsuutit". Kui teil on sõna sekka öelda jõululaua katmisel, siis tehkegi ettepanek, et proovime kõik koos sel aastal natuke tervislikumalt, sest koos on ikka lihtsam.”

Lisaks sellele, et jõululauas süüakse väga palju, süüakse lühikese aja jooksul väga erinevaid toite. Kivisaar märgib, et mitmete eri roogade koos söömine avaldab inimestele erinevat mõju. Kõik sõltub jällegi inimese seedesüsteemist ja selle eripäradest.

Kivisaar selgitab, et kui toiduga mitte üle pingutada, siis ei pea nii palju muretsema ka sellepärast, kuidas seedeelundkond erinevatele toitudele reageerib. Süüakse ju jõululauas sageli järjes praadi, hapukapsast, vahele haugatakse mõni täidetud muna ning seejärel magustoiduks piparkook ja mandariin.

Kui aga inimesel on tundlikum seedeelundkond, soovitab toitumisterapeut söögikordade vahel pause pidada ning jälgida, mida ja mis järjekorras suhu pistetakse. “Võib süüa alustuseks kartulit koos värkse salatiga, pidada vahet ja alles hiljem süüa liha, taas sinna kõrvale näiteks värsket salatit võttes. Ja magusat samuti süüa erineva toidukorrana,” räägib Kivisaar.

Söö kõike, aga vähenda koguseid

Kuidas aga teha nii, et ülesöömist ei toimukski ning õhtul saaks magama heita hea enesetunde, mitte kõhuvaluga? Toitumisterapeudi sõnul algab ülesöömise ennetamine meie mõtetest, eesmärkide seadmistest, ei ütlemise julgusest.

“Ütle endale, et on okei öelda võõrustajale "ei", kui ta sulle järjekordset rooga pakub. Kui laual on palju toitu ning sa tahad õhtu jooksul neid kõiki proovida, siis kui suur söögiliud lauas ringi käib, võid võetava toidu kogust julgelt vähendada. Võta kolme kartuli asemel taldrikule vaid üks,” jagab Kivisaar lihtsat nippi.

Toitumisterapeut usub, et kõige suurem võitlus valikute üle käib inimese enda peas. Kuna ahvatlused toidu näol võivad olla väga suured, võib valmis mõelda ka sisekõne endaga: kui ahvatlus tuleb, siis mida saad endale öelda sellist, mis aitaks peolt lahkuda hea enesetundega.

“Küsi kasvõi uut ahvtalust nähes endalt, et kas see on väärt hilisemat ebamugavustunnet ja raskustunnet kõhus? Ütle endale, et “teen valiku võtta väiksem kogus toitu, sest armastan ennast, hoolin oma tervisest ja tahan ennast tunda hästi”,” toob Kivisaar näite võimalikust enesesisendusest.

Kuid mida teha siis, kui ülesöömine on juba toimunud ja kõhus keerab ning on raske tunne? Kivisaare sõnul võib abi saada mõnest heast seedeensüüme sisaldvaast toidulisadist. Siiski on toitumisterapeudi sõnul mõistlikum ülesöömist ennetada kui hiljem ebameeldivate tagajärgedega tegeleda. Samuti ei kiida Kivisaar heaks mõtet teha pärast jõule nii-öelda veepäevi või sootuks nälgida.

Kõige parem on jõululauas mitte liiga palju patustada. Siis ei pea hiljem ka seedeprobleemide käes vaevlema ega jõuluvanalt kingituseks saadud kaalult vastu vaatavat numbrit nähes süümepiinu tundma.