Foto: Pixabay
Keha
12. detsember 2017, 11:47

NÕME TERVISENÄITAJA: kas su keha võib olla „kõhn-paks“?

Number kaalul sulle seda seisundit ei näita, aga kehaline olukord „kõhn-paks“ võib siiski olla su tervisele kaunis kehv, kirjutab Men’s Health.

Tõenäoliselt oled tuttav sellise mõistega nagu „kehamassiindeks“ (KMI). See number peaks näitama, kas sa oled ülekaaluline või rasvunud. Tegu on lihtsa arvutusega sinu pikkuse ja kaalu põhjal, saad seda arvutada näiteks SIIN

Ideaalseks peetakse numbrit, mis jääb 18,5 ja 24,9 vahele – see on normaalkaal. Ülekaalulisust näitab tulemus 25-29,9 ning üle selle tähendab juba rasvumist.

Kõlab päris lihtsalt, kas pole? Jah, võimalik et see ongi natuke liiga lihtne. Isegi siis, kui su KMI on normaalses vahemikus, võid sa siiski olla „kõhn-paks“ (skinny fat).

Mõni inimene näeb välja kuidagi lõtv või lontis, aga samas ei paista ta piisavalt suur, et tunduda ülekaalulisena. Ent asi pole üldse vaid väljanägemises – sel nähtusel on ka ebameeldivaid mõjusid inimese tervisele.

Väljaandes Hormone and Metabolic Research ilmunud uuringu kohaselt on umbes 20% normaalkaalus inimestest tegelikult „ülepaksud“ (overfat). Nende KMI on normaalne, aga ainevahetuse poolest on nad rasvunud. Põhjuseks on liigne kõhuõõnerasva kogus, mis võib tekitada mitmeid tõsiseid tervisehädasid. Ja umbes pooled inimesed ei saa seda teada isegi siis, kui nad teevad KMI testi.

Kõhn-paks ei tähenda vaid seda, et inimene paistab lõtv

See tähendab, et su keha rasvaprotsent on võrreldes su lihasmassiga liiga kõrge.

Kõhn-paks on asjalikum tervisenäitaja kui KMI

KMI arvestab vaid pikkuse ja kaalu suhet, mitte aga keharasva ja lihasmassi kogust. See pole hea, kuna rasvkude kaalub vähem kui lihaskude. Nii võib vormist väljas ja suure keharasvakogusega mehel olla isegi madalam KMI kui vormis kutil, kes on sama pikk, aga kel on rohkem lihaseid.

Ja tulemuseks ongi see, et too vormist väljas ja lõtv tüüp võib kategoriseeruda normaalse kehamassiindeksiga inimeseks. Ning vormis kutt võib saada indeksi tulemuseks „ülekaaluline“ või isegi „rasvunud“.

Kuidas teada saada, kas oled kõhn-paks?

Põhiline on teada saada, milline on su keharasva kogus. Kui seda on üle 25% kehamassist, siis on juba terviseriskide oht.

Arstid või kvalifitseeritud trennispetsialistid saavad teha DEXA-testi, millega määratakse keha koostis luutiheduse mõõtmise aparaadi abil. Aga on lihtsamgi viis: mõõda ära oma vööümbermõõt. Kui see on suurem kui 40 tolli ehk 102 sentimeetrit, siis on sul ilmselt liiga palju keharasva.   

Millised terviseprobleemid nähtusega kaasnevad?

Liigne keharasv tekitab kahjulikke põletikulisi aineid. Need mõjutavad kogu keha ning ei lase normaalselt omandada glükoosi ega hoida tervislikku veresuhkru taset. Millega kaasneb diabeedirisk. Ühtlasi ohustavad kõhn-paksu inimest kõrge kolesteroolitase, südamehaigused, infarkt, vähk ja Alzheimeri tõbi.

Ühe uuringu kohaselt on normaalse KMI aga liigse kõhuõõnerasva kogusega meestel 78% suurem tõenäosus surra südamehaiguste kätte kui teistel normaalse KMI-ga meestel.

Põhjuseks võivad olla ebatervislikud kombed

Tühjad kalorid, töödeldud toidud, istuv eluviis.

Suurimaks ohuks on liiga rohke suhkru ja rafineeritud süsivesikute tarbimine.

Probleemi suurendab ka vähene liigutamine. Vähene lihasmass võimaldabki rasval esile tulla.

Kuidas kõhn-paksusest vabaneda?

Söö suhkru asemel rohkem valke, puu- ja juurvilju, väherasvaseid piimatooteid ja tervislikke süsivesikuid. Kindlasti tuleb ka trenni teha: aktiivselt liigutada tuleks vähemalt pool tundi päevas ja nii enamikul nädalapäevadest.