Fentanüüli enam Eesti narkoturul pole. Mis saab edasi? (35)

„Kõik muudatused narkoturul kajastuvad tarvitajate käitumises ning toovad endaga mingil hetkel kaasa ka muudatused ravile pöördumises,“ märkis TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova, kelle sõnul ei ole praegu märgatud, et ravile pöördujate arv oleks hüppeliselt tõusnud. „[Aga] peame selleks valmis olema.“

Praegu on riigi poolt rahastatavaid opioidsõltuvuse asendusravi pakkujaid üle Eesti kokku 7, pakkudes ravi 10 erinevas. „Tallinnas on nõudlus teenuse järele suurem kui Ida-Virumaal, kus vabu ravikohti on kõikides ravikeskustes. On ka väga vähe tõenäoline, et kõik või suur osa sõltlastest korraga ravile sooviksid tulla,“ rääkis Kurbatova. „Siiski suurendame järjepidevalt ravikohtade hulka, kuid see protsess ei käi üleöö – teenuseosutajate võimekuse tõstmine, inimeste koolitamine ja muu võtab paraku aega.“

21. sajandi alguses Eestisse jõudnud ja siin kanda kinnitanud fentanüüli turult kadumine on tekitanud ootuse ja mõistatuse: milline järgmine narkootiline aine tuleb turule ja mida sõltlased praegu tarbivad? Kurbatova hinnangul võib praegu suureneda (retsepti)ravimite kuritarvitamine. Samas on räägitud võimalusest, et niigi kange fentanüüli vahetab välja veelgi kangem karfentanüül. „Uute fentanüüli analoogide levik toob endaga kaasa suuremad riskid narkootikumide tarvitajate tervisele, sealhulgas kõrgema üledoosi riski,“ ütles Kurbatova.

Eestil on esialgu plaanis avada järgmised süstlavahetuse ja narkootikumide tarvitajate nõustamisega tegelevad kahjude vähendamise keskused. Tulevikumuusikasse kuulub aga juba farmakoloogilisel heroiinil põhinev asendusravi, mis on mitmes riigis kasutusel.