Kehaline kasvatus Rootsis: mängitakse küll, aga skoori ei loeta (18)
"Kas vastab tõele, et Rootsis ei võistle õpilased kehalise kasvatuse tundides omavahel?" küsisime Austraalia päritolu Chris Pendleburylt, Stockholmi Euroopa kooli kehalise kasvatuse õpetajalt, kes annab seal tunde 6.-9. klassini.
Pendlebury sõnul ei vasta selline väide päris tõele. Küll tunnistab ta, et see, kes lõpuks võistkondade vahelises heitluses võitjaks tuleb, pole sugugi oluline.
"Õppekava esitab kehalise kasvatuse eesmärgina "kehalise ja tervisekasvatuse eesmärk peaks olema õpilaste üleüldise liikumisvõime arendamine ja nende huvi tõstmise füüsilise aktiivsuse ja värskes õhus viibimise vastu"," ütles Pendlebury. "Fakt, et seal pole märgitud võistlussporti või võistlemist tähendab, et sellele ei pöörata tähelepanu. Samas on seal öeldud, et spordialadest tehakse tunnis erinevaid mänge ja spordialasid ja igas spordimängus on mingi võistluselement täitsa olemas."
Pendlebury sõnul mängitakse tema tundides jalgpalli, lauatennist, korvpalli, sulgpalli ja saalihokit. "Kõigis neis spordialades eeldan ma õpilastelt strateegiate arendamist ja võistluslikku olemist, kuid samal ajal julgustan neid pigem keskenduma enda oskuste arendamist, et tõusta paremaks mängijaks või võistkonnaks, aga mitte olema võitja. Lõpptulemus ei oma seetõttu tähtsust üheski meie mängus, kuna põhiline eesmärk on siiski õpilaste arusaamisvõime ja oskuste arendamine."
Eesti kehaline kasvatus tekitab vihkamist spordi vastu.