Viimsi koolisööklaFoto: TEET MALSROOS
Toiduuudised
14. detsember 2017, 15:10

Seda, kas saiakesi koolipuhvetites müüakse või ei, otsustab tulevikus koolidirektor (3)

Kavandatav rahvatervise seadus annab koolipuhvetis pakutava toiduvaliku eest peamise vastutuse koolijuhile, kes peab lähtuma riiklikest toitumissoovitustest.

 „Koolikeskkond on oluline lapse tervise ja tervisekäitumise kujundamisel, õpilased viibivad koolis olulise osa oma päevast. Koolipuhvet on osa keskkonnast, kus pakutava kaudu saab suunata lapse toiduvalikuid ja harjumusi. Meie kõigi jaoks on oluline, et koolipuhvet aitaks kaasa tasakaalustatud toitumisele, mitte ülekaalulisuse levikule,“ ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. „Laste tervist toetava koolikeskkonna kujundamise eest vastutab eelkõige konkreetse kooli direktor. Seepärast teeme ettepaneku anda kooli juhile koostöös hoolekoguga ka ülesanne seada nõuded ja piirangud koolipuhvetis müüdavale toidule, saades selleks tuge juba olemasolevatest toitumissoovitustest.“

 Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Marcus Ehasoo sõnul on praegune olukord koolides küllaltki nukker. „Tihtipeale leiab sortimendist ainult tooteid, mis sisaldavad suures koguses suhkrut ning jahutooteid. Koolipuhvetite üle ei ole head kontrolli, mistõttu on puhvetil mugav töötada ja pakkuda kaupa, mis on talle tasuvam ning millega ta teenib rohkem kasumit,“ ütles Ehasoo. „Toetame ettepanekut anda puhveti menüü üle otsustamise õigus kooli tasandile. Sellega tekib koolis dialoog ja koolipere saab omavahel läbi arutada, kuidas laste tasakaalustatud toitumist paremini toetada ning milliseid tooteid koolipuhvetis müüa võiks ja mida mitte.“

 Otsustusprotsessi lihtsustamiseks töötab Tervise Arengu Instituut (TAI) riiklike toitumissoovituste põhjal koolide jaoks välja juhendmaterjali. TAI seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurga sõnul on laste ülekaalulisus Eestis üha kasvav probleem. „Viimaste uuringute andmeil on juba iga kolmas laps ülekaaluline. Selle üks põhjuseid on vähene liikumine, kuid kesksel kohal laste ülekaalulisusel on ka nende toiduvalikud. Viimast mõjutab oluliselt see, millised toidud on neile nähtavad ja kergesti kättesaadavad,“ ütles Eha Nurk. „Laste hulgas on tõsiseks probleemiks liigne maiustuste, magusate ja soolaste näkside tarbimine ning umbes viiendiku sellest söövad nad koolipäeva jooksul.“

 Eesti rahvastiku toitumisuuringu andmetel oli 2014. aastal 6–9-aastaste hulgas 32% poistest ja 29% tüdrukutest ülemäärase kehakaaluga, 10–13-aastaste hulgas olid vastavad näitajad aga 37% ja 31% ning 14–17-aastaste seas 28% ja 19%. Peamine toitumisega seotud ülemäärase kehakaalu tekke põhjus on kestev ning liigne madala toiteväärtuse ja suure energiasisaldusega toidu tarbimine. Seejuures on Eesti üks väheseid EL-i riike, kus ei ole seni koolides müügiks pakutavale toidule kehtestatud mingeid nõudeid. Kõigis EL-i riikides peale Eesti, Poola, Tšehhi ja Itaalia on seatud nõuded ja piirangud, et koolides ei pakutaks müügiks nt limonaade, maiustusi või kõrge soola- ja rasvasisaldusega snäkke.

 Toitumissoovitused on teaduslikel uurimistulemustel põhinevad soovitused toiduenergia, makrotoitainete, vitamiinide ja mineraalainete päevaseks tarbimiseks. See on tõenduspõhine alus, mis on mõeldud kasutamiseks paljudes valdkondades (haridus, tervishoid, toidutööstus), et edendada inimeste tervist ja heaolu ning vähendada krooniliste haiguste riski, mis võib tuleneda ka valest toitumisest.