Üle 10 000 naise on end Eestis HPV-nakkuse vastu vaktsineerinud (8)

HPV on sage ja väga levinud nakkus – antikehade olemasolu järgi arvatakse, et ligi 75% seksuaalselt aktiivsetest naistest ja meestest on mingil eluperioodil selle viirusega nakatunud. Tütarlaste ja noorte naiste vaktsineerimise mõte seisneb selles, et kaitsta neid hilisemas elus areneda võiva emakakaelavähi vastu.

Püsiv suure riskiga HPV nakkus võib tekitada eri paikmete vähkkasvajaid: emakakaela-, anaal-, häbeme-, tupe-, suu- ja neeluvähki. Erinevate uuringute põhjal on näiteks 85–100% emakakaelavähkidest, 80–90% anaalvähkidest, 35–40% suu- ja neeluvähkidest ning 40% peenisevähkidest seotud HPVga.

HPV-l on ka väikese riskiga genotüübid, mis tekitavad healoomulisi kasvajaid nahal ja limaskestal. 70–90%-l juhtudest taandub nakkus ilma haigusnähte tekitamata ja selline HPV kandlus kaob tavaliselt 1–2 aasta jooksul.

Eestis on vähkitekitavate HPV tüüpide levimus Euroopas üks suuremaid

Kõige kõrgem on HPV nakkuse levimus Ida-Euroopas, kusjuures Eestis on teiste EL riikidega võrreldes üks suuremaid vähkitekitavate HPV tüüpide kandluseid. Samuti on suremus emakakaelavähki Eestis üks Euroopa suurimaid. Eesti andmete järgi haigestub meil igal aastal emakakaelavähki ligikaudu 170-180 ning haigusesse sureb umbes 70 naist.

Aastatel 2009-2013 oli emakakaelavähk Eestis 15-29-aastaste naiste seas esinenud pahaloomulistest kasvajatest 11%-ga kolmandal kohal. Vanuserühmas 30-49 eluaastat hõlmas emakakaelavähk juba 14,6% kõikidest pahaloomulistest kasvajatest ja oli pahaloomulistest kasvajatest teisel kohal.

Euroopa riikides kokku haigestub igal aastal HPV tüüpide 6, 11, 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58 põhjustatud vähkidesse ligi 48 000 inimest, millest koguni 30 000 on emakakaelavähi juhtumid. Seejuures on üle 70% emakakaelavähkidest põhjustatud just HPV tüüpide 16 ja 18 poolt, mille vastu pakuvad kaitset kõik Euroopas kasutatavad vaktsiinid.

Vaktsiini efektiivsus vähieelsete seisundite ennetamisel on kuni 100%

HPV vastased vaktsiinid on näidanud seni suurt tõhusust HPV püsiva nakkuse ja vähieelsete seisundite ennetamisel. Riikides, kus üle 50% naisi on vaktsineerimisega kaetud, on vaktsiinis sisalduvate HPV tüüpide põhjustatud nakkused vähenenud vaktsineerimiseelse ja –järgse perioodi vahel 68% (HPV16 ja 18) ning genitaaltüükad 61%. HPV-vastase vaktsineerimise käivitanud riikide vaktsineerimisprogrammide efektiivsuse hindamisel on järeldatud, et HPV vaktsiini efektiivsus püsiva nakkuse ja sellest põhjustatud vähieelsete seisundite ennetamisel on väga suur, isegi kuni 100%.

Tüdrukute HPV-vastane vaktsineerimine oli 2014. aasta augusti seisuga osa riiklikust immuniseerimiskavast 58 riigis, mõnes riigis hõlmab sihtrühm ka poisse. Euroopas olid 2012. aastaks käivitatud HPV vaktsineerimisprogrammid 19 riigis, neist 10 riiki on lisaks alustanud järelvaktsineerimise programmidega, millega teatud aastate jooksul vaktsineeritakse vanuseliselt laiemat sihtrühma.

Mitmetes riikides on HPV vastased vaktsiinid olnud immuniseerimiskavas juba üle kümne aasta ning nendega on vaktsineeritud üle 100 miljoni inimese üle maailma. Ka Eestis on olnud võimalik ka seni HPV vastu vaktsineerida, kuid see on olnud inimeste jaoks tasuline. Siiski on lasknud end ka Eestis HPV vastu vaktsineerida üle 10 000 inimese.

HPV vaktsiinid on ohutud

Ka kliinilistes uuringutes on HPV vastaste vaktsiinide ohutust jälgitud enam kui kümme aastat ning 2-, 4- ja 9-valentse HPV vaktsiini efektiivsust ja ohutust hinnatud kokku enam kui 90 000 inimesel. Pärast nende turule tulekut 2006. aastal, on HPV vaktsiini manustatud kokku üle 270 miljoni annuse (2017. aasta juuli seisuga). Enamik HPV vaktsiini kõrvaltoimeid on kerge või keskmise raskusega (nt süstekoha valu, punetus), vaid üksikjuhtudel esineb tõsiseid kõrvaltoimeid, mis on loetletud ka ravimiteabes.

HPV vaktsiini ainsaks tõsiseks kõrvaltoimeks peetakse anafülaksiat ehk ägedat allergilist reaktsiooni. Uuringute andmeil esineb selliseid reaktsioone HPV vaktsiinile aga üliharva – 1,7 juhul 1 miljoni vaktsiinidoosi kohta. Kuna vaktsineerimise järgselt jälgitakse patsienti tavapärasest tähelepanelikumalt, saab ka sellistel juhtudel kiiresti abi ning patsiendid paranevad täielikult. Samas võivad lisaks ravimitele tekitada anafülaksiat ka näiteks putukahammustused ja erinevad toiduained.

Eesti tervishoiusüsteem on ehitatud üles tõenduspõhisele meditsiinile ja teadusele. Parimast maailmas olemasolevast teaduslikust tõendusest ja praktikast lähtus ka arstide, ekspertide ja erialaseltside ettepanek lisada HPV vastane vaktsineerimine riiklikku immuniseerimiskavasse. Ühine eesmärk on anda Eesti noortele naistele võimalus kaitsta end emakakaelavähi eest.