Hambaarstid: täiskasvanute hambaravihüvitis tuleks teha proteesihüvitise sarnaseks  (9)

“Täna kinnitas valitsus tervishoiuteenuste loetelu, mis kehtestab vaid nädala pärast jõustuma pidanud proteesihüvitise hüvitamise korra. Kord, mis võimaldab kliinikutel oma kujundatud teenuse ja hindadega jätkata eakatele proteeside tegemist viisil, mis võimaldab patsiendil saada teenuse lõpphinnast 260 eurot odavamalt, on hea kompromiss kahe eesmärgi vahel – suurendada teenuse kättesaadavust, säilitades samas hambaraviteenuse osutajate konkurentsivõimet, suutlikkust investeerida kaasaegsesse tehnoloogiasse ja personali. Enim võidab lahendusest patsient, sest usume, et sellise lahendusega saavad kaasa minna suurem osa kliinikuid, kui läbikukkunud täiskasvanute hambaravihüvitise lahendusega,” kommenteeris haigekassa nõukogu ja valitsuse tänast otsust Eesti hambaarstide liidu juhatuse esimees Marek Vink.

Hambaarstid teevad ettepaneku, et proteesihüvitise rakendamiseks leitud lahendus võetaks kasutusele ka täiskasvanute hambaravihüvitisega. 
“Täiskasvanute hambaravihüvitis on aga jätkuvalt väga problemaatiline, mida täna tehtud hinnakirjamuudatus – valitsus suurendas hüvitise määra 30-lt eurolt 40-le eurole, millele lisandub patsiendi omaosalus kuni 50% - üldse ei muuda, sest probleemi tuum on mujal. Esiteks lõhub see korraldus tänast hästitoimivat ja Eesti üht konkurentsivõimelisemat eriarstiabi valdkonda ning loob kunstlikult ja riikliku dotatsiooni toel kahetasandilise hambaravi. Täiskasvanutehüvitise tänane korraldus sunnib kliinikuid pakkuma n-ö säästuravi, kus kõike tuleb teha kolm korda odavamalt ja kiiremini – kiirusele ja mahule on riik sisse viinud isegi tulemustasud. Teiseks tekitab see mastaapse kvaliteediriski ja kehvenevad tegelikud patsientide ravitulemused,” ütles Vink. Hambaarstide ja patsientide ühishuvi on lisaks kvaliteedile ja ravitulemustele säilitada ka nende omavaheline usaldussuhe, mida riik täna võibolla tahtmatultki lõhkuma on asunud.

“Patsient on kaotanud täiskasvanute hambaravihüvitise süsteemis vabaduse valida endale kliinikut või arsti ning peab piirduma riigi poolt dikteeritud ahta raviasutuste valikuga, kelle seas hakkavad tooni andma riiklikud teenuseosutajad. Selleks, et riigi poolt määratud hüvitis kätte saada peab patsient minema arsti juurde, kes riikliku dotatsiooni saamiseks säästab tehnika, hügieeni ja ravikvaliteedi arvelt. Ajakirjanduse vahendusel loeme ka haiglavõrgu arengukava haiglate juures tegutsevatest teenuseosutajaist, kes on tunnistanud, et on pidanud tõstma täiskasvanute hambaravi teenuse osutamiseks riikliku piirhinnaga teiste teenuste hindu. Lõpuks maksab patsient ikka piirhinnaga tekitatud probleemi kinni,” lisas Vink.

Eesti hambaarstide liidu juhi hinnangul tuleks patsientidele ja hambaarstidele tekitatud keerulisest seisust väljatulekuks kasutada proteesihüvitise lahendust ka täiskasvanute hambaravis, sest see säilitab nii sektori konkurentsivõime kui parandab teenuse kättesaadavust. Lisaks võiks kaaluda alalise hambaarste ning hambaravikliinikuid koondava nõuandva komisjoni loomist haigekassa juurde, et üheskoos arutada Eesti elanike suuõõne ja selle raviga seotud probleeme.