Foto: PantherMedia / Scanpix
Terviseuudised
22. detsember 2017, 15:00

Pidevad uuringud on kergitanud eesnäärmevähihaigete arvu (6)

Eestis alates 1990. aastate lõpust täheldatud kiired muutused eesnäärmevähi haigestumuses ja elulemuses on tõenäoliselt tingitud keskealiste ja vanemate meeste intensiivsest PSA-testimisest, selgus tervise arengu instituudi uuringust.

Uuring tehti tervise arengu instituudi (TAI) epidemioloogia ja biostatistika osakonnas, kasutades vähiregistri ning surma põhjuste registri andmeid, vahendab meditsiiniportaal Med24

Aastatel 2010–2014 diagnoositi Eestis üle kolme korra rohkem eesnäärmevähi esmasjuhte kui aastatel 1995–1999. Vanuserühmiti suurenes eesnäärmevähi haigestumus kõigis vanuserühmades, välja arvatud 75-aastastel ja vanematel meestel – selles rühmas pöördus trend langusele juba alates 2006. aastast. 

Eesnäärmevähi viie aasta suhteline elulemus suurenes uuringuperioodi vältel 56%-lt 89%-ni. Elulemus suurenes märgatavalt kõigi staadiumide puhul.

Uuringutulemuste põhjal võib järeldada, et Eestis alates 1990. aastate lõpust täheldatud kiired muutused eesnäärmevähi haigestumuses ja elulemuses on tõenäoliselt tingitud keskealiste ja vanemate meeste intensiivsest PSA-testimisest. Taolise testimise tulemusena võidakse diagnoosida suur hulk vähijuhte, mis haiguse tavapärase kulu korral poleks mehe eluea jooksul osutunud kliiniliselt oluliseks.

Sarnastele järeldustele on jõutud ka mitmetes teistes riikides tehtud uuringutes.

Euroopa uroloogide assotsiatsiooni kehtiva soovituse kohaselt peab iga PSA-testiga kaasnema nõustamine võimalikest riskidest ja kasudest. Paraku puuduvad Eestis andmed PSA-testi kasutamise kohta, mis võimaldaksid hinnata meesrahvastiku hõlmatust.

Eesnäärmevähk on alates 2004. aastast olnud meestel kõige sagedamini diagnoositud pahaloomuline kasvaja Eestis.