Klaaskehahõljum silmades: millal peab muretsema, kui silme ees hõljuvad kriipsud või täpid? (6)

Kuidas ma aru saan, et tegu on klaaskeha hõljumiga? 

Silma klaaskeha hõljumid paistavad täpikeste või kriipsukestena, mis näivad vaateväljas ujuvat, kirjutab KSA silmakeskuse blogi. Neid on hõlpsam märgata vaadates hästi valgustatud ühtlast pinda, näiteks lund või selget taevast. Kui püüda mõnele hõljumitest fokusseerida, kipub see kaugemale kalduma. Silma liigutamisel muudavad hõljumid oma asukohta, silma paigal hoides võivad allapoole vajuda. 

Klaaskeha hõljumit võib esineda mitmesuguses vormis: 

• rõngad
• kõverad joonekesed 
• tumedad täpid
• peaaegu läbipaistvad lõimetaolised kiud
• niidid ja neist moodustunud võrgustikud

Kui klaaskeha hõljumid on tekkinud, siis ise nad tavaliselt ära ei kao. Õnneks silm harjub nendega ja see muudab nad aja jooksul vähem häirivaks.

Kust ja miks need täpikesed tulevad? 

Silma 5 millimeetrisest ruumalast  80  %-lise osa moodustab läbipaistev klaaskeha, mille tagumises osas paikneb nägemisfunktsiooni täitev võrkkest. 

Vanusega (tegelikult juba alates 2 eluaastast) hakkab klaaskeha veelduma, mis võimaldab geelis paiknenud valgulistel struktuuridel vabamalt ringi hõljuda. Nad kipuvad omavahel kokku kleepuma ja erineva kujuga klompe moodustama. Pehme koostisega klombid koosnevad valgust nimega kollageen ja asuvad silma täitva geelja klaaskeha tagaosas. Enamus klaaskeha hõljumitest koosneb valgust nimega kollageen. Hõljum, mida inimene näeb, on tegelikult varjud, mida need klombid võrkkestale jätavad - seetõttu on hõljum eredama valgusega ka märgatavam.

Kirjeldatud muutusi tuleb ette igas eas, aga sagedamini vanuses 50-70 eluaastat. Suurema tõenäosusega esineb klaaskeha hõljumit lühinägelikel inimestel ning nendel, kellele on tehtud hallkae eemaldamise operatsioon. 

Klaaskeha hõljumeid võib segi ajada migreenihooga kaasneva visuaalse auraga. Erinevalt klaaskeha hõljumist, lisandub aura puhul ujuvale pildile ka sädelusi ning sümptomid kestavad lühemalt, kadudes koos muude migreeninähtudega täielikult. 

Millal ma peaksin muretsema? 

Kui klaaskeha hõljumite kogus on püsinud muutumatuna või kui nende hulk ajas pisitasa suureneb, on nad ohutud ja muretsemiseks pole põhjust. Hõljumid võivad olla tüütud, aga tavaliselt nad nägemist ei häiri ega ravi ei vaja. 

Vahel, peamiselt mingites konkreetsetes valgusoludes, näivad klaaskeha hõljumid suuremana ja võivad ka vaadet häirida. Siiski, ajaga silm harjub ja inimene märkab neid vähem. Meditsiiniline sekkumine on vajalik vaid väga vähestel juhtudel.

Klaaskeha hõljumeid põhjustavad ka silmatraumad, diabeetiline retinopaatia, silmasisesed põletikud või  mitmete ravimite kasutamine. Hõljumid segavad inimesi kui nad asuvad vaatevälja keskel, kuid sageli muudavad nad asukohta ja sulavad kuude ja aastate jooksul, nii et inimene neid tähele ei pane. 

Kindlasti tuleb arsti poole pöörduda, kui: 

- lühikese aja jooksul on juurde tekkinud suur kogus hõljumeid (kogu vaateväli on "ussikesi " või "tolmuteri" täis) või neid tekib juurde kiires tempos
- esineb sagedasti eredaid valgussähvatusi silmas
- ühe silmaga vaadates on osa vaateväljast puudu, üks osa vaateväljast võib olla hall (seda saab testida kui katate teise silma peopesaga kinni) 
- hõljumid tekivad lühikese aja jooksul peale silmaoperatsiooni või -traumat
- klaaskeha hõljumitega kaasneb sügav silmavalu, mille tugevus ei sõltu silma pilgutamisest ja ei lakka kui sulete vaikselt silma

Nende sümptomite puhul võib silmanägemine olla ohus ja arsti juurde tuleks pöörduda kiiremas korras.


Milline on võimalik ravi? 

Kui teil on klaaskeha hõljumeid nii palju, et need tõsiselt nägemist segavad, on võimalik abi saada operatsioonist nimega vitrektoomia. Lihtsustatult öeldes vitrektoomia käigus eemaldatakse silma klaaskeha ning asendatakse see soolalahusega. Juhul kui kirurg peab vajalikuks operatsiooni käigus laserdada silmapõhja piirkonnad, mis hõljumeid või verevalumed tekitavad, siis teeb ta ka seda. Kirjeldus tundub lihtne, kuid tegemist on tõsise operatsiooniga, mida tehakse tavaliselt üldanesteesias. Selline operatsioon võtab aega reeglina tund või rohkem ning seda tehakse vaid äärmisel vajadusel.

Teine lihtsam moodus klaaskeha hõljumite "ära koristamiseks" on YAG laser vitreolüüs, mis on patsiendile valutu ja lihtne protseduur. Patsient istub ja vaatab mikroskoopi ning silmaarst "pommitab" laseriga vaatevälja olevate hõljumeid nii, et nad kas lõhustuks või muudaks oma asukohta. See protseduur võetakse samuti ette siis, kui hõljumid segavad tõsiselt igapäevaelu.  

Siiski, healoomulised klaaskeha hõljumid ei vaja peaaegu kunagi ravi. Kui nad teid häirivad, proovige neid oma vaateväljast välja saada. Abiks võib olla silmade üles-alla liigutamisest või hüppate aeg ajalt koha peal, sest nii hakkab liikuma ka vedelik silma sees ja osakesed vahetavad eeldatavalt oma asukohta vaateväljas.