Foto: PantherMedia/Scanpix
Liigume
28. detsember 2017, 08:39

Kindlusta tagalat VIIRUSTEST hoidumiseks!

Viirusinfektsioonid ei hooli ei pluss- ega miinuskraadidest – olgu väljas külm või soe talv, neid ei takista miski. Või siiski! Sinus peituvad vaprad sõdalased, mis moodustavad immuunsüsteemi, aga nemadki vajavad tuge.

Tutvustan sulle sinu taustajõude, immuunsüsteemi kuuluvaid valgeid vererakke, kellest sõjakamaid tegelasi annab otsida. Neutrofiilid kihutavad “kuriteopaigale” kohe, kui sinu nahk on vigastatud, ja kaitsevad sind bakterite sissetungi eest. Makrofaagid kugistavad haigustekitajad lihtsalt alla.

Veel on valgete vereliblede perekonnas väiksemaid liikmeid: kolme sorti lümfotsüüdid (B-rakud, abistaja-T-rakud, tapja-T-rakud). Need toodavad antikehi, ründavad ja hävitavad haigustekitajaid ning viirusega nakatunud rakke. Ja viimasena, ent mitte vähem tähtsana dendriitrakud, mis aitavad nuputada parimat strateegiat, kuidas sissetungijad kahjutuks teha. Ja viimaseid pole vähe: külmetushaigusi põhjustavaid viirusi on üle 200!

Külma ilma mõju

“Külmakraadid viirustega võitlemisel suurt efekti ei anna, sest tegelikult säilivad viirusinfektsioonid külmades oludes vägagi hästi,” ütleb allergoloog-immunoloog Krista Ress. Kui viirus ei hooli külmast ega soojast, siis miks inimesed haigestuvad ikkagi enam sügistalvisel ajal?

“Külm ilm ärritab hingamisteede limaskesta, mis omakorda muudab selle vastuvõtlikumaks ka muudele teguritele, sealhulgas infektsioonidele,” selgitab Ress. Haigused käivad inimesi mööda, seepärast armastavad viirused eriti perioode, kui inimesed pikemaks ajaks hulgakesi siseruumidesse kapselduvad. Viirused levivad piisk- või kontaktnakkuse kaudu ehk siis aevastades ja köhides, viirusega nakatunud esemeid katsudes ning seejärel oma suud või nina puudutades ja silmi hõõrudes.

Talve kasuks räägib Ressi sõnul aga peamiselt see, et lumi tekitab positiivseid emotsioone ja väljas on tänu sellele veidi enam valgust. Lisaks meelitab inimesi värske õhu kätte pigem lumine ilm kui pori või vihm.

Kuidas organismi toetada?

Nüüd, kus sa tead, kuidas valged vererakud sinu keha nimel sõdivad ja kui palju vaenlasi neil on, tahaks omalt poolt abikäe ulatada. Mida siis teha, et immuunsüsteemi toetada? “Kuigi tihti reklaamitakse immuunsust parandavaid ravimeid ja toidulisandeid, siis tegelikult imerohtu immuunsüsteemi tugevdamiseks leitud ei ole,” ütleb Ress.

Imeravimi saab aga igaüks ise kokku segada, vältides immuunsust nõrgendavaid ja eelistades immuunsust toetavaid tegevusi. Immuunsüsteemi kahjustavad suitsetamine (ka passiivne) ja pidev alkoholitarvitamine. Alkohol pärsib otseselt nende rakkude toimet, mis hävitavad kasvajarakke ja võitlevad viirustega. Suitsetamine rikub eelkõige hingamisteede kaitsesüsteemi.

Immuunsüsteemi tõhusust võivad vähendada ka alatoitumus (eeskätt valkude nappus), pidev ülekoormus, krooniline väsimus ja stress. Kui organismis on liiga vähe valku, nõrgeneb immuunrakkude, kaitsekehade ja signaalmolekulide talitlus.

Gripi vastu vaktsineeri

Üks paljudest viirushaigustest on gripp, mis algab enamasti kiiresti, sellega kaasnevad palavik ja lihasevalu. Külmetushaigusi ega grippi ei saa ravida antibiootikumidega, sest viirused pesitsevad rakkude sees, kuhu ravimi mõju ei ulatu. “Et gripp on viirusinfektsioonidest kõige raskema kuluga, soovitaksin vaktsineerimist,” ütleb Krista Ress.

Gripi vastu võib vaktsineerida juba alates 6. elukuust, kuid kindlasti peaksid ennast laskma vaktsineerida eakad inimesed (65aastased ja vanemad), krooniliste haiguste põdejad ning rasedad, sest nendel on raskema haiguskulu ja tüsistuste risk. Lisaks peaksid vaktsineerimisele mõtlema inimesed, kes oma töö tõttu on kas ise ohustatud või võivad levitada grippi edasi (nt tervishoiutöötajad, õpetajad jt). Vaktsiinist saadav kaitse ilmneb umbes kahe nädala jooksul.

Jää kohe esmaste haigusilmingute korral koduravile. Haigena tööl, koolis või lasteaias käimine kurnab organismi ja võib tekitada tüsistusi. Pealegi on haigestunu ligi nädal aega nakkusohtlik.

Mida teeb stress?

Organism on seda haavatavam, mida suurema pinge all sa oled. Lühiajaline stressiseisund paneb organismi enese eest võitlema. Kui stressihormooni (kortisooli) tase on aga näiteks juba kolm kuud olnud väga kõrge, lülitub keha säästurežiimile ja alustab säästmist just immuunsüsteemi arvelt.

Inimene on looduse poolt ehitatud nõnda, et ohu korral vabaneb vereringesse adrenaliin. See oli hädavajalik iidsetel aegadel, kui inimese elu sõltus kiirest tegutsemisest. Tänapäeval ei pea me end raskes olukorras päästma kiirete jalgade ega füüsilise jõuga, ent adrenaliin vallandub endiselt. Märkad seda südame löögisageduse kasvust, hingamise kiirenemisest, higistavatest kätest, suukuivusest jne. Kuna sa aga ei pista plagama nagu ürgajal, jääb stress kehasse püsima ja põhjustab tervisehäireid. Et stressi kehast välja saada, soovitatakse liikuda ja sporti teha. Nii vähendad pingeid, lõõgastud ja oled ka paremas tujus.

Seega parim, mida me immuunsüsteemi tugevdamiseks teha saame, on mitmekülgne toitumine, stressi piiramine, regulaarne mõõdukas füüsiline koormus ning piisav viibimine värskes õhus.

Artikkel ilmus täismahus 2016. aasta veebruarikuu ajakirjas.