Vajalik aine TSINK - väike usin kaitsja

See eelkõige luudes ja skeletilihastes paiknev mikromineraalaine vastutab organismis mitmete mineraalainete ja vitamiinide imendumise eest ning kuulub antioksüdandina immuunsüsteemi kaitsevõime hoidjate hulka.

Mikromineraalaineid vajab organism väga väikestes kogustes, kuid stabiilselt. Nende, sealhulgas tsingi põhiline ja kõige loomulikum lähteallikas on igapäevatoit.

Proviisor Catri Valner soovitab külmal aastaajal tähelepanu pöörata ka tsinki sisaldavatele preparaatidele. 

• Külmetushaiguste poolest ohtlikul ajal tuleb seista hea immuunsüsteemi tugevdamise eest. Immuunsüsteemi rakkude arengus vajaliku hark­näär­me töös on olulised elemendid tsink ja se­leen. Kurguhaiguste korral on soovitatav appi võtta preparaadid, mille üheks koostisaineks on tsink.

• Toidulisandina võib tsinki soovitada neile, kel probleeme naha, juuste või küüntega, sest on olukordi, mil organism vajab tervisliku tasakaalu taastamiseks mõnd elementi tavapärasest suuremas koguses. Külma ilmaga õues palja peaga või köetud ruumides peakattega viibimine, sobimatud hooldusvahendid või hooldusvõtted võivad juuksed hapraks muuta.
  Küünte tervist mõjutavad käte külmetamine, majapidamiskeemia, kuiv õhk ruumides ja liigniiskus. Naha seisundit mõjutavad ilmastiku- ja keskkonnatingimused ning hooldus- ja hügieenivõtted. Nii naha-, küünte- kui ka juustehädasid võivad põhjustada vaimne ülepinge ja ühekülgne toit.

• Juuste, küünte ja naha tervise parandamiseks või nende hea väljanägemise säilitamiseks on apteegis hulgaliselt tooteid, mille koostisse tsink kuulub. Küünte puhul tuleks parema tulemuse saavutamiseks läbi teha vähemalt paarikuuline, juuste puhul kuni pooleaastane tabletikuur.

• Mikroobidevastase toime tõttu sisaldavad tsinki kõik tõhusad kõõmavastased juuksehooldusvahendid, ennekõike kõõmavastased šampoonid.

• Tänu oma kaitseomadustele on tsink paljude apteegis saada olevate kaitsekreemide koostises, tekitades ilmastikuõrnadele nahapiirkondadele mehaanilise kaitsekihi talvel külmakahjustuste vältimiseks ja suvel päikesekiirguse tagasipeegeldamiseks.

• Alates 45. eluaastast võiks kord-paar aastas läbi teha organismi vananemisvastase tabletikuuri. Häid tulemusi on andnud preparaadid, milles on koos tsink ja seleen, aga ka antioksüdantide tsingi, A-, C- ja E-vitamiini ning seleeni komplekspreparaadid.

• Tsingi ohutu päevane üldkogus ei tohiks ületada 30 milligrammi. Mehed vajavad igapäevaselt tsinki rohkem kui naised: 14–16 milligrammi, naised aga 11–13 milligrammi.

• Apteegitoodete puhul tuleb kindlasti jälgida, kui palju need tsinki sisaldavad ja milliste ainetega koos. Tsingipreparaatides on seda mineraalainet tavapäraselt 10 mg, kuid on ka selliseid tooteid, mille tsingisisaldus on 15–30 mg.
  Komplekspreparaatides, mis sisaldavad ka teisi antioksüdante ja seleeni, võib tsink olla kas iseseisev koostisosa või teiste koostisainete imendumist soodustav komponent. Kaltsiumi-, raua- ja magneesiumipreparaatides on tsink sagedasti ainult nende ainete imendumist soodustav lisaaine.

• Paljud beebi mähkmekreemid sisaldavad tsinki, sest see imab niiskust ega lase lapse ihul hauduma minna. Haudunud kohti aitab tsinki sisaldav mähkmekreem ka tõhusalt ravida. Enamikus apteegis saada olevates ärritust, põletikku, lamatisi ja teisi nahakahjustusi hooldavates ning mikroobe hävitavates kreemides on üheks oluliseks koostisaineks tsink.

• Raua- ja kaltsiumipreparaatide tarvitamine takistab tavatoidust saadava tsingi imendumist ning seetõttu tuleks seda mikromineraalainet toidulisandina juurde võtta.

• Toiduainetest leidub organismile piisavas koguses tsinki austrites ja koorikloomades, punases lihas, piimatoodetes, maksas, munades, täisteratoodetes, pähklites, rosinates, idandites, pärmis jm. Kõige paremini omastab organism tsinki loomsetest toiduainetest, sest taimsete toiduainete puhul takistavad tsingi imendumist taimsed fütaadid. Seetõttu võib taimetoitlastel organismis sellest ainest vajaka jääda.

• Tsingivaegusest annavad märku haavade ja põletikuliste nahakahjustuste aeglane paranemine, maitse- ja lõhnatundlikkuse ning alkoholitaluvuse vähenemine, immuunsuse nõrgenemine, vaimse võimekuse kahanemine, vereringehäired, laigud sõrmeküüntel ja nahal ning juuste väljalangemine. Ka meeste eesnäärmeprobleemid võivad viidata organismi kroonilisele tsingipuudusele.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2012. aasta veebruarikuu ajakirjas.