Hea oleks, kui keegi võtaks vaevaks ja kirjutaks artikli teemal, miks väiksemates linnades, asulates jne seda toetust kasutada ei saa. Ja nagu sellest veel vähe oleks, siis kaotasid toetuse ka need, kes varasemalt seda said (19,18€ ja "proteesiraha"). Riik mitte ei andnud juurde, vaid võttis paljudelt ära. Tahaks teada, mida neil otsustajatel inimestele öelda on. See, et hambaarstid on ahned ja ei sõlmi lepinguid, ei ole piisav vabandus.
ja kui arst on ka lepingu millegipärast sõlminud siis ega ta hammastega midagi ette ei võta.Vaatab lihtsalt kaugemalt püsti seistes suhu ja ütleb,et kõik korras ja jookseb arvutisse.
Seda saavad kasutada vaid linnades elavad inimesed. Olen alla 300 euri saav penskar, kes elab maapiirkonnas, kus polnud tööd ja kui ajutiselt said, siis vaid min. palka. Paljudes kohtades maal pole isegi ühiskondlikku transporti. Kui inimesel hakkab hammas valutama, kas maainimene saab siis hakata kärutama mööda Eestimaad ja otsima lepinguga hambaarsti ja kui niisuguseid ongi, siis kui pikad seal on järjekorrad? Järjekorrad on ka nende juures, kel lepingut ei ole, seega vaene maainimene saab kasutada vaid lähimat hambaarsti. Aastavahetusel hakkaski hammas põrgulikult valutama, esimene ravi läks maksma 80 euri, aga see veel pooleli, kuna lisaks veel mitu pooleldi lagunenud hammast, siis tuleb veel vähemalt 4 korda arstile minna, riigipoolset toetust ei saa sentigi, kuna kohalikel arstidel pole lepingut haigekassaga, sellest aastast ei saa ka enam proteesihüvitist. Kuna nende hambaarstide juures on teenus kallim, siis sellest saab riik ka suurema käibemaksu, aga hüvitist ei maksa. Inimesi diskrimineeritakse riigi poolt elukoha järgi.
Hüvitisest palju suurem summa kulub selle peale, et leida hambaarst, kelle juures saab hüvitist. Enamus hambaarste ei ole nõus hüvitisega ravima. Mõnedel on vedanud ja tema kodukohas on arst, kes töötab hüvitisega.l Suuremal osal rahvast pole aga hüvitisest mingit kasu, sest läheduses pole sellist teenust.
KOMMENTAARID (11)