EKSPERTARST: saame suurt palka, sest töötame nagu loomad (263)

Eesti Päevaleht kirjutab esmaspäeval ilmunud artiklis, et puudega inimeste töövõime hindamine on Eestis üks tulusamaid töid ning töökamad arstid võivad sellega väga palju raha teenida. Töötukassa maksvat arstidele väga kõrget tasu.

Karmen Joller kirjutab Facebookis sarkastiliselt, et on üks neist ratsa rikkaks saavatest ekspertarstidest.

"Võin kinnitada, et ekspertarst, kes suudab teha keskmiselt 12,57 ekspertiisi päevas, töötab nagu loom. Väga harva kulub ühe ekspertiisi tegemiseks alla 30 minuti, tavaliselt läheb 60-90 minutit. Seega peaks ta puhkepäevadeta töötama 10-12 tundi päevas. Ja see on töö, mida tehakse põhitöö kõrvalt: üks ekspertarstile esitatavatest nõuetest on see, et ta peab töötama ka "pärisarstina". Minu kummardus ekspertarstile, kes jaksab sel moel töötada. Aga ma ei usu, et ta seda väga kaua jaksab. Võib-olla vajab varsti ise kolleegide abi," selgitab Joller, et päriselt ekspertarstina tuhandete eurode teenimine nõuab roppu moodi tööd.

"Senine traditsioon nägi ette, et ekspertiise (puude, töövõime kaotuse ekspertiisid, mida haldas praegune Sotsiaalkindlustusamet) tegid pensioneerunud või kohe pensioniikka jõudvad arstid. Nende töökogemus ja teadmised on kahtlemata alati olnud head. Kuid arstil, kes mõnda aega ei tööta, teadmised devalveeruvad - tean seda omast käest: pärast 5-aastast pausi oli tööle tagasi tulla ikka väga raske, isegi haiguste ja ravimite nimede meenutamiseks pidin pingutama, palju oli muutusi ravijuhistes ja mõnda ravimit enam ei kasutatudki. Ja tegelikult ei olnudki see paus 5 aastat - selle pausi ajal töötasin väikeste laste kõrvalt rohkem kui aasta EMO-s, et oma aju värskena hoida," kirjutab Joller.

Arsti sõnul tagab praegune töötukassa süsteem kvaliteetse ekspertiisi ning võib olla kindel, et arst on oma töö hästi teinud.

"Kuna tegemist on Eesti kontekstis väga uue hindamissüsteemiga, oli loomulikult alguses segadust, aga minu hinnangul on töö olnud järjest sujuvam," märgib Joller.

Suurtest rahasummadest rääkides nendib arsti, et ekspertarsti normaalne palk meelitab tööle noori ja andekaid arste, kelle töö on kiire ja kvaliteetne.

"Töötukassa pakutav töötasu teeb praegu silmad ette enamikele meditsiiniasutustele. Ja mul on hea meel, et vähemalt üks riiklik süsteem oskab arste vääriliselt hinnata," on Joller rahulolev.

Vääriline tasu aitab arsti sõnul ka korruptsiooni vältida.

Postituse lõpus esitab Joller küsimuse Päevalehe ajakirjanikule Kadri Ibrusele:

"Kas Eesti maksumaksja tahab oma raha eest kvaliteetset tööd või ei taha? Ehk eelistab Eesti maksumaksja maksta hoopis ebakvaliteetsete ekspertiiside ja ebaefektiivse süsteemi eest vähem arstile ja rohkem ebaõiglaselt saadud puude või töövõime kaotuse % eest? 
Kas Eesti maksumaksja eelistab süsteemi, mis annab inimesele väikese rahakopika, aga ei huvitu sellest, et inimene tööturul aktiivne püsib? Või on nõus praeguse süsteemiga, kus töötukassa toetab inimest nii rahaliselt kui ka koolituste ja tööotsimisega?"

Kokkuvõtteks ütleb Joller siiski, et tema ekspertarstina tuhandeid eurosid ei teeni ning seda ei tee ka enamik teisi ekspertarste. "Kuidas 10 arsti seda teha suudavad, seda ma ei oska kommenteerida," tõdeb naine.

Õhtuleht jagas Jolleri postitust autori loal.