Ida-Tallinna Keskhaigla üldkirurg dr. Airi Tark annab sellele vastuse suhtlusportaalis Facebook: "Pea iga nädal satub üldkirurgi juurde vastuvõtule patsiente, kellel on juhuleiuna avastatud näiteks ultraheli uuringul sapikivid, aga mingeid probleeme nad ei ole põhjustanud. Sellisel juhul enamasti pole vaja sapikive puutuda.
Operatiivset ravi vajavad sapikivid juhul, kui:
1. Need põhjustavad sümptomeid:
- tekib tugev järsku algav valu paremal ülakõhus, kiirgub paremale selga ja õlga. (Mõnikord võib sapipõiekividest põhjustatud valu kiirguda ka rinnakusse - valu, mida võib segamini ajada südameinfarktiga).
- valu on tihti seotud rasvase söömisega.
- valuhoo ajal või peale seda tekib palavik külmavärinatega.
- tekib iiveldus ja oksendamine.
2. Kui ei ole kaebusi, kuid sapikivi on >3 cm suurune või seina külge kiilunud, suurendades sapipõie vähi riski.
3. Inimene põeb immuunpuudulikust või diabeeti, siis on suurem oht sapipõie põletiku tekkele ning tüsistusteks.".
99%-l juhtudest tehakse sapikivide korral operatsioon dr Targa kinnitusel laparoskoopiliselt (kõhuseinal väikeste lõigete kaudu). "Operatsioonil eemaldatakse sapikivid koos sapipõiega. Sapikive ei purustata, ega ei eemaldata sapipõiest eraldi," täpsustab ta.
Kommentaarid (0)