Kas vett on võimalik liiga palju juua? Kas kohv tekitab vähki? TERVISEMÜÜDID SAAVAD VASTUSED!
Kas suhkur teeb hüperaktiivseks?
USA terviseinstituut sedastab, et toidu värv- ja lisaainete mõju on sedavõrd väike, et enamikul aktiivsus- ja tähelepanuhäirete sündroomi juhtudel mõju ei avalda. Müüt sai alguse 1970ndatel, kui üks arst kirjutas Ameerika pediaatrite akadeemiale oma avastusest, nagu oleks suhkur peamisi hüperaktiivsuse põhjuseid. Uurimistööd pole seda aga kinnitanud: 1995. aastal analüüsiti varasemate uuringute tulemusi ja jõuti järeldusele, et suhkru tarbimisel pole seost laste käitumisega.
Kas suhkrurikkad karastusjoogid võivad tekitada diabeeti?
Suhkrurikastel jookidel on seos teist tüüpi diabeediga, näitas 2010. aastal tehtud uuringute analüüs. Ilmnes, et neil, kes joovad üks kuni kaks suhkrurikast jooki kuus, on võrreldes nendega, kes joovad vähem kui ühe portsjoni, kuni 26% suurem risk haigestuda teist tüüpi diabeeti. Liigne suhkrutarbimine võib viia paljude terviseohtudeni. 1996. aastal vaadeldi viiekümne aasta jooksul tehtud uuringuid ja tõdeti, et suhkrurohketel jookidel on seos nii diabeedi kui ka ülekaalulisusega.
Kas kõndimine on sama tõhus kui jooksmine?
See sõltub eesmärgist. Kui eesmärk on südame heaolu ja tervise hoidmine, pole vahet, kas jooksed või jalutad. Kui soovid kaalust alla võtta, on jõulisem treening tõhusam. Mõistagi on nii jooksmine kui ka kõndimine tervislikumad kui mitte midagi tegemine.
Kas oliiviõli vähendab südamehaiguste riski?
Teadlased on saanud kinnitust, et on olemas seos rohke oliiviõli tarbimise ja väiksema südame-veresoonkonna haigustesse jäämise riski vahel. Üldiselt on oliiviõli antioksüdandisisaldus ja põletikuvastane mõju hästi dokumenteeritud. Peale selle näitasid aastal 2015 Hispaanias avaldatud uuringu tulemused, et suurendatud oliiviõli kogusega Vahemere dieet aitas vanemaealistel naistel vähendada ka rinnavähki haigestumise riski, samas kui teisel grupil, kus peeti Vahemere dieeti suurendatud pähklikogusega, ja kolmandal grupil, kes tarbis lihtsalt vähem kaloreid, seda efekti ei tuvastatud.
Kas pähklid teevad paksuks?
Kui pähkleid iga päev just kilode kaupa ei vitsuta, ei tee need paksuks. Vastupidi, Hispaanias tehtud uuring näitas hoopis, et need, kes sõid pähkleid vähemalt kaks korda nädalas, võtsid kaalus juurde 31% väiksema tõenäosusega kui need, kes üldse pähkleid ei söönud. Mandlid ja pähklid sisaldavad küllastumata rasvu, mida peetakse tõhusaks abiliseks «halva» kolesterooli vähendamisel, neis leidub valke, kiudaineid, vitamiine ja mineraale.
Kas mullivann võib haigeks teha?
Spaade mullivannides on bakteritel paljunemiseks suurepärased tingimused. Uuringud on näidanud, et nii basseinides kui ka mullivannides ei vasta vesi alati tervise- ja ohutusnormidele. Põhiliselt on süüdi vale pH või ebapiisav kogus desinfitseerimisvahendit. Peamine «paharet» on parasiit nimega krüptosporiid, mis tekitab kõhulahtisust ja on kloori suhtes üsna immuunne. See aga ei tähenda, et ujulasse minek on ohtlik, oluline on vaid teada mõningaid ohumärke ja püüda vett mitte alla neelata.
Kas vett on võimalik liiga palju juua?
Kui kulistad liiga palju vett (siinkohal peetakse silmas mitme pudeli vee joomist füüsilise pingutuse ajal), ei suuda neerud nii suure koguse vedeliku töötlemisega hakkama saada, mis aga lahjendab mineraalide kogust veres. See võib olla probleem, sest kui naatriumit on veres liiga vähe, võib tekkida hüponatreemia. On teada juhtumeid, kus inimesed on liigse veejoomise tõttu isegi koomasse sattunud. Jälgi, et jooksid vedelikku piisavalt, ja eelista trenni ajal ja pärast seda elektrolüüte sisaldavaid jooke.
Kas kohv tekitab vähki?
Rahvusvaheline vähiuuringute keskus jõudis eelmise aasta juunis järeldusele, et ei ole leitud tõestust, nagu oleks kohvi joomine seotud vähiriskiga. Leiti küll, et kuumad joogid võivad põhjustada harva esinevat söögitoruvähki. Pikka aega arvati, et kohv on kantserogeenne, ent uuringud kinnitavad, et sel väitel pole tõepõhja all. Kohvi joomine võib hoopis vähendada maksavähki haigestumise riski.
Kas valgendav hambapasta mõjub?
Kuigi hambapastapakenditel ilutseb uhke kiri «teaduslikult tõestatud», pole see päris täpne. Ameerika hambaravi assotsiatsioon jõudis järeldusele, et valgendav pasta võib avaldada mõju küll hammaste pinnale, ent sügavamale ehk plekkideni ei jõua. Selleks on vaja tõsisemat lähenemist, näiteks valgendamisprotseduure hambaarstikabinetis. Veel on leitud, et valgendavad hambapastad sisaldavad võrreldes tavaliste pastadega rohkem mürgiseid aineid.
Kas pudelivesi on parem kui tavaline kraanivesi?
Vastus on «ei» ainult juhul, kui sa ei ela piirkonnas, kus vesi on saastunud. Viimasel juhul on pudelivesi kõigiti õigustatud. On leitud, et pudelivees võib jääda vajaka fluoriidist, mis aitab hambaid lagunemise eest kaitsta. Kraanivesi on hea valik ka keskkonna säästmise seisukohalt.
Kas punane vein on kasulikum kui valge?
Üle-eelmisel aastal vaadati läbi enam kui 30 uuringut punase veini mõju kohta ja leiti, et väikese koguse alkoholi joomine iga päev (naistel üks annus, meestel kaks) on seotud südamehaiguste väiksema riski ja pikema elueaga. Võrreldes valgega punasel veinil tervisele kasulikumat mõju ei ole. Lubatud koguste ületamisega kaasnevad samas juba probleemid. Kui vaadata puhtalt toiteväärtust, võidab aga punane vein – see sisaldab üldjuhul veidi vähem suhkrut ja rohkem mineraale.
Kas munad suurendavad vere kolesteroolisisaldust?
Munasöödikud võivad rõõmustada. Jah, munad sisaldavad palju kolesterooli ja sel põhjusel peeti neid pikka aega mitte just kõige tervislikumaks valikuks. Nüüd on aga juba piisavalt tõendeid, et toidus leiduv kolesterool ei mõjuta selle hulka veres.
Artikkel ilmus esmakordselt Naistelehes 18. jaanuar 2017.