Foto: PantherMedia/Scanpix
Keha
19. jaanuar 2018, 11:00

Pikaajaline väikestes doosides aspiriini tarvitamine ei suurenda ajusisese veritsuse riski

Ühendkuningriigis korraldatud uuringu tulemused kinnitasid, et regulaarselt väikestes doosides aspiriini tarvitajatel ei ole suurenenud ajusisese veritsuse risk. 

Väikestes doosides (75–300 mg päevas) aspiriini kasutatakse laialdaselt ajuinsuldi, südameinfarkti ja veresoonte tromboosi esmases ja teiseses ennetuses, kirjutabmeditsiiniportaal  Med24. Aspiriini kui antiagregandi toimel suureneb aga veritsusrisk, sealhulgas ka ajusisese veritsuse risk.
Kirjanduses leidub vastukäivaid andmeid veritsusriski suuruse ja selle tagajärgede kohta aspiriini pikaaegsel tarvitamisel.

Ühendkuningriigis korraldatud vaatlusuuringus jälgiti esmatasandi andmebaasi THIN põhjal 199 079 isiku andmeid, kel alustati ravi väikestes doosides aspiriiniga. 

Keskmiselt 5,4aastase jälgimisperioodi vältel registreeriti selles grupis kõik ajusisese hematoomi, subduraalse hematoomi või subarahnoidaalse hemorraagia juhud. Analoogsetel põhimõtetel jälgiti sama hulka isikuid, kes ei kasutanud regulaarselt aspiriini. 

Uuringu tulemused kinnitasid, et regulaarselt väikestes doosides aspiriini tarvitajatel ei ole suurenenud ajusisese veritsuse risk. Subarahnoidaalse hemorraagia risk oli aspiriini tarvitajate grupis 30% võrra väiksem kui aspiriini mittetarvitajate hulgas.