Foto: PantherMedia/Scanpix
Hea nõu
19. jaanuar 2018, 18:12

Milliseid näitajaid kontrollida?

UUEL AASTAL VORMI: alusta tervisenäitajate kontrollimisest

Et uusaastalubadused ei jääks vaid paberile, võiks esimese sammuna kontrollida oma verepõhiseid tervisenäitajaid. See on aluseks parema enesetunde saavutamisel, selle saab võtta aluseks treening- ja toitumisplaani koostamisel ning samuti saab selle toel terviseriske vältida.  

Meditsiinilabori SYNLAB laboriarst dr Anneli Raave-Sepp, kes nõustab paljusid tipp- aga ka harrastusportlasi ning ise laborisse tervisekontrolli pöörduvaid tervisehuvilisi, soovitab tervist regulaarselt kontrollida. “Lepi iseendaga kokku konkreetne aeg või sündmus, millal või millega seoses oma tervist kontrollid,” soovitab ta lisades, et paljud teevad seda just aasta alguses. Üldist tervisekontrolli ongi hea teha regulaarselt just sel samal kindlal ajal.

Verepõhist tervisekontrolli saab mugavalt teha Eesti ühes suurimas meditsiinilaboris SYNLAB – patsiendiportaalis minu.synlab.ee analüüsid tellida ning seejärel lähimas verevõtukohas vereproovi anda. Vastused jõuavad samasse portaali hiljemalt kolme tööpäeva pärast. Küsimuste korral saab lisaks tellida laboriarsti konsultatsiooni või edastada oma analüüside tulemused pere- või eriarstile.

Milliseid näitajaid kontrollida?

1.     hemogramm annab ülevaate organismi üldisest tervislikust seisundist ja näitab spordisooritustel vajaliku hapniku transpordi võimekust ning orienteeruvat vedeliku tasakaalu kehas;

2.     ferritiin peegeldab organismis olevaid rauavarusid. Rauapuudusel halveneb lihasjõudlus ja sooritusvõime. See on abistav analüüs nt väsimuse, nõrkustunde, isupuuduse ja külmakartuse põhjuste väljaselgitamisel;

3.     C-reaktiivne valk võimaldab tuvastada põletikke ja lihaskoe kahjustusi;

4.     glükoos näitab süsivesikute ainevahetuse ja organismi esmase energiaallika seisu;

5.     glükohemoglobiin on diabeedi (suhkruhaiguse) diagnoosimise ja jälgimise marker, mis võimaldab kindlaks teha ka inimesi, kellel on kõrgenenud risk diabeedi tekkeks;

6.     kolesterooli kõrgenenud sisaldus veres on oluline südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktor;

7.     HDL-kolesterooli ülesandeks  on kolesterooli tagasitransport kudedest maksa. “Heaks kolesterooliks” kutsutaksegi seda põhjusel, et HDL-kolesterool aitab eemaldada verest üleliigset kolesterooli ja läbi selle vähendada ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise arenemist. Mida kõrgem on HDL-kolesterooli tase, seda väiksem on risk südame isheemiatõve tekkeks;

8.     LDL-kolesterooli ülesandeks on kolesterooli transport kudedesse. LDL-kolesterooli nimetatakse “halvaks kolesterooliks”, kuna see salvestab üleliigse kolesterooli veresoonte seintesse, soodustades sellega atroskleroosi ja südame-veresoonkonna haiguste teket. Kõrgenenud LDL-kolesterooli väärtused on üheks südamehaiguste riskifaktoriks;

9.     triglütseriidid on oluline energia varuallikas organismis. Kui vereringes on triglütseriidide liig, talletatakse osa neist rasvkoesse. Triglütseriidide sisaldus veres võib olla tõusnud diabeedi, kilpnäärme alatalitluse, alkoholismi, pankreatiidi, krooniliste maksa- või neeruhaiguste korral;

10.  alaniini aminotransferaasi (ALAT) taseme tõus organismis võib esineda erinevate maksahaiguste esinemise, ülekaalulisuse, alkoholi ja teatud ravimite tarvitamise, tõsiste põletuste, skeletilihaste kahjustuse ja tugeva füüsilise koormuse korral;

11.  kreatiniin aitab hinnata neerude töö efektiivsust. Tema tase veres tõuseb juhul kui lihased ei saa piisavalt koormusest taastuda. On loomupäraselt kõrgem kui anaeroobse treeningu osakaal on aeroobsest suurem;

12.  TSH ehk kilpnääret stimuleeriv hormoon võimaldab hinnata kilpnäärme talitlust. Kõrge TSH näitab enamasti kilpnäärme alatalitlust, madal TSH ületalitlust;

13.  vitamiin D normis tase tagab tugevad luud, annab lihasele suuruse, jõu, reaktsiooniaja, koordinatsiooni ja vastupidavuse. Madalat taset seostatakse ka mitmete haiguste, nt südame-veresoonkonna haiguste, kõrgvererõhutõve, diabeedi  jt tekke kõrgenenud riskiga.