Külmetushaigust ei põhjusta külmetamine: viis levinud müüti, mida ei maksa uskuda (7)

Hooajaliste tõbedega, nagu paljude teistegagi, levib palju müüte, mis ei pea paraku paika ja mille uskumine võib tervenemist takistada. Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünberg räägib enamlevinud müütidest külmetushaiguste kohta ning jagab näpunäiteid, kuidas ennast ja lähedasi haigestumisel aidata.

Müüt nr 1: haiguse saab külmetades

„Alustama peab sellest, et sellist diagnoosi nagu külmetushaigus, pole olemas. Rääkida saab ikkagi viirushaigustest, mis avalduvad siis, kui organismi immuunsus langeb ja muutub haigustekitajate suhtes rohkem vastuvõtlikumaks, näiteks külmetamisel – sealt ka rahvasuus levinud nimetus. Selleks, et immuunsus ei langeks, tuleb esimese asjana hoida jalad kuivad ja soojad,“ selgitab Südameapteegi peaproviisor.

Müüt nr 2: haigusest saab lahti, kui paksu teki all palju higistada

„Kui viirushaigus annab endast märku külmavärinate ja halva enesetundega, ent palavikku veel pole, aitab soe jalavann ja sooja ravimtee joomine,“ soovitab Entsik-Grünberg. 

Kui aga palavik on juba tõusnud, tuleks riideid hoopis vähemaks võtta ja katta haige õhema tekiga.