Terviseuudised

Lähinädalatel on oodata haigestumise kasvu

GRIPP MÖLLAB: kuus inimest on sel hooajal vajanud gripi tõttu intensiivravi (1)

Toimetas Silja Paavle, 24. jaanuar 2018 17:23
Foto: Mari Luud
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunute üldarv kasvas viimase nädalaga 22 protsenti ning grippi haigestunute osa nende hulgas kolmekordistus. Intensiivravi on sel hooajal vajanud juba kuus inimest.

Aasta kolmandal nädalal  pöördus terviseameti andmeil ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3825 haigestunut, neist 43 protsenti olid lapsed.

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on tõusnud muude viiruste seas nüüdseks 59 protsendini. RS-viiruseid on ringlevate viiruste hulgas veidi üle 24 protsendi. 

Muutused on toimunud ka ringlevate gripiviiruste hulgas, kus seni domineerinud B gripiviiruse osakaal on hakanud pisut langema ja A gripiviiruse osakaal tõusma. Kuna A-gripiviirus on suurema levikupotentsiaaliga, võib oodata lähinädalatel haigestumiste olulist kasvu.  

Hetkel domineerivad Eestis üheaegselt kolm  gripi viirust: B gripiviirus, A gripiviirus alatüüp A(H1N1)pdm09  ning A gripiviirus alatüüp H3N2.

Laboratoorse kinnituse said 128 gripiviirust, neist 52 olid A- ja 76 B- gripiviirused. Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 311 korral, neist  92 korral on olnud tegu A- ja 219 korral B-gripi juhuga.

Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Põlva-, Tartu-, Lääne- ja Virumaal ning Tallinnas. Grippi haigestumise intensiivsust hinnatakse jätkuvalt madalaks ning gripilevikut piiratuks.

Rasked gripijuhud

Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 83 patsienti, neist üle 60 protsendi on olnud vanemaealised ja tööealised inimesed. Vanusrühmas 0 -4 eluaastat on haiglaravi vajanuid 19 ehk 22,9 protsenti, 14 ehk 16,9% on vanusrühmas 5-14.

Intensiivravi on gripi tõttu vajanud kokku 6 inimest vanuses 47 – 82 eluaastat, neist viis inimest kuulusid  riskirühmadesse. Kolm vanemaealist patsienti on raskete kaasuvate haiguste tõttu surnud, ükski ei olnud vaktsineeritud.

Terviseamet tuletab meelde, et gripp on alati tõsine haigus, eriti ohustatud on gripihooajal väikesed lapsed, rasedad, kroonilisi haigusi põdevad inimesed ja vanemaealised. 

Kõige tõhusam viis gripist hoidumiseks on õigeaegne vaktsineerimine. Kui sa ei ole vaktsineeritud, siis järgi lihtsaid reegleid:

  • Hoia haigega vahet
  • Aevastades ja köhides kata suu
  • Pese tihti käsi
  • Haigena püsi kodus

Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Seepärast soovitame gripileviku kõrgajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Kui oled haigestunud, võta ravisoovituste saamiseks ühendust oma perearstiga või küsi abi perearsti nõuandetelefonilt 1220.

Samal teemal

07.02.2018
Õpetaja propageeris bioloogiatunnis vaktsiinivastasust
02.02.2018
NÄDALAVAHETUS VÕIB TULLA RASKE: gripihaiged ummistavad haiglate erakorralise meditsiini osakondi
30.01.2018
HAIGESTUMINE ÜHEKSAKORDISTUS: Lätis kuulutati gripiepideemia välja
30.01.2018
NALJA POLE: gripiviirus levib ka haigega sama õhku hingates