Video: Silja Paavle
Terviseuudised
26. jaanuar 2018, 17:33

ÕHTULEHE VIDEO | Avasta Eestimaad uisutades! (2)

Nagu pilk aknast välja kinnitab: Eesti talved kipuvad olema viimasel ajal lühikesed ja lumevaesed, kuid jagub jääd. Just seepärast võiks meelde tuletada lapsepõlvest unarusse jäänud tritsutamise ning minna just uisutades Eestimaa loodust avastama.  

Seda enam, et uisutades pääseb ka kohtadesse, kuhu suvisel ajal jala väga asja pole. Näiteks mõnele raskesti ligipääsetavale ja puutumatule raba- või järvesaarele. Merel uisutades saab nautida aga vaatepilti, kus taevas ja maa sulavad ühte ja tunda otsatut avarust.

Keset rabavaikust tundus õhk justkui seisvat ning mõnusalt soe oli. Foto: Silja Paavle

Loodusturism.ee matkakorraldaja Imre Arro sõnab, et uiskudel matkamiseks sobib igasugune avaveekogu. Kui jääle minna matkauiskudega, ei sega ka kerge lumekiht ega konarused, sest matkauisud ei nõua perfektselt siledat jääd. Need koosnevad vaid terast ja sidemetest, millega tera matka- või suusasaapa külge panna. Olemas on nii SNS- kui NNN-kinnitusega uisuterasid. Õige tera leiab suusasaapa alla vaadates – SNS-klambriga saapal on talla all üks lai pikivagu, NNN -lambri puhul kaks paralleelset soont.   

Kuigi matkauisud saab alla panna igasugusele suusasaapale, on kõige mugavam uisutada uisustiilis suusasaapaga - see toetab tsipa ka pahkluud. Foto: Silja Paavle

„Kui võrrelda hoki- või iluuiskudega, siis matkauiskudel on pikem tera, mistõttu on need stabiilsemad ja uisutades väiksemad konarused ei sega,“ selgitab Imre Arro.

Kõige mõnusam on sõita rabajärvel

See, kas eelistada matka- või suusasaapa külge kinnitatavaid uiske, on Arro sõnul suuresti maitse asi. Matkasaapa külge kinnitatavad uisud sobivad tema hinnangul rohkem pühapäevasõitjale, tõsisemad tegijad võiksid kasutada ikka suusasaapa külge käivaid uiske.

Mugavam on aga päris kindlasti sõita saapaga, mille säär on tsipa kõrgem ja toetab pisut ka pahkluud. 

Kes pole pikka aega uisutanud, võiks esimesed uisumatkatiirud teha koos matkakorraldajaga. Tema teab, millised on turvalised paigad ja oskab juhendada uiskude kasutamisel, aitab vajadusel üle saada ka jääle mineku hirmust ning lõpuks toob kõik metsast ka turvaliselt tagasi. Imre Arro sõnul saab igaüks, kes suudab vabatehnikas suusatada, hakkama ka uiskudel matkamisega. 

Rubina soo asub Mulgi-Valgamaal. Foto: Silja Paavle

Möödunud nädalavahetuselel käis Õhtuleht koos Imre Arroga uisutamas Valgamaa Mulgimaa-poolses otsas Rubina soos.

Kui algselt oli plaanis umbes kilomeetri kaugusel asuva rabajärveni matkata räätsadel, siis eelmisel nädalavahetusel oli külm teinud oma töö ning liikuda sai märjaks saamist kartmata matkasaapaga.

Huntki libiseb jääl. Foto: Silja Paavle

Teel rabajärveni õpetas Imre lugema looduse märke.

Näiteks leidsime hundijäljed ning ühe rabasoone, kus libedus oli hundi sammu sassi ajanud.

Puuprakku kinnijäänud käbi ei oska suurem osa inimesi esmapilgul rähni toidulauaks pidada.

Rähni toidulaud. Foto: Silja Paavle

Samuti rääkis Imre, et paljud inimesed kipuvad metsas ja rabas liikumist kartma. Kardetakse näiteks loomi, kes kuskil varitsevad ja siis ei tea mida ette võtavad. Selle hirmu ületamiseks soovitas matkajuht kükitada ja vaadata (raba)metsa loomatasandilt. Kükitades paistavad kätte hoopis teised asjad ja ka see, et ühtegi looma silmapiiril pole. Vaikses rabas liiguvad lõhnad ja helid nii kiiresti, et kõik neljajalgsed eelistavad inimestega turvalist distantsi hoida.

Rabajärvele jõudes tuli aga matkasaapad suusasaapa vastu vahetada ja uisud alla panna. Pea poole kilomeetri pikkusel rabajärvel sõitsime esmalt nendega harjumiseks. Kui alguses kahtlesin harjutamise vajalikkust, siis jääl olles sain sellest aru küll - et tegu oli üldse selle aasta esimese uisutamisega, samuti olid esimest korda all matkauisud, võttis jala ikka esialgu võdisema küll.

Uiske on mugavam jalga panna lumevabal platsil. Foto: Silja Paavle

Aga hiljem, kui suundusime veidi eemal asuvale rabajärvistule suvel raskesti ligipääsetavate rabasaarekeste ilu nautima, oli samm kindlam ning olemine mõnusam. Ning rabajärvekestelgi ei olnud vahemaad teps mitte lühikesed – matkakorraldaja sõnul võib neil järvekestel liueldes sõita kuni 18 kilomeetrit.

Aga ilus oli küll. Vaatamata sellele, et päikest ei paistnud. Keset rabavaikust tundus õhk justkui seisvat ning mõnusalt soe oli. Kohe nii, et väga oleks tahtnud, et matkatool kaasas oleks - selleks olnuks mõnus vahepeal istuda ka olemist nautida.

Rabas on kõige mõnusam uisutada heade sõpradega. Foto: Silja Paavle

Meil ilmaga vedas. Sest võrreldes kõigi teiste talviste matkadega sõltuvad uisumatkad kõige rohkem ilmast, paksul lumel ja tuule kokkukuhjatud rüsijääl on üsna keeruline sõita. 

Seepärast ongi kõige mugavam uiskudega matkata tõenäoliselt rabajärvedel. Ning erinevalt suusatamisest saab uisutada meil päris pikalt – paljudes paikades püsib korralik jää kuni märtsini.

Rabav rabavaikus. Foto: Silja Paavle

Seega - kui eeloleval nädalavahetusel midagi paremat teha pole ning väljas võimu võttev muda ajab meele morniks, aja uisud jalga ja mine loodusesse värsket õhku hingama!