Uutmoodi retseptitasu toob osale ravimiostjatele eurose lisakulu (1)

Jaanuarist muutusid retseptiravimid tänu hüvitiste maksmise muudatusele ligi 110 000 inimese jaoks soodsamaks, kinnitab haigekassa. Enam kui 300 inimest on jaanuari kahe nädala jooksul kulutanud retseptiravimitele üle 100 euro ning saavad nüüd esimest korda kuni aasta lõpuni apteegis suuremat soodustust.

Täiendav ravimihüvitis alates 100 eurost

Sellest aastast hakkas kehtima täiendav ravimihüvitis suurte ravimikuludega inimestele. Seda saavad kõik, kelle kulutused soodusravimitele on kokku vähemalt 100 eurot aastas. Muudatusest võidavad inimesed, kelle ravimikulud on suured, nende hulgas näiteks kroonilised haiged ja eakad. Suurem soodustus hakkab kehtima alates hetkest, kui on täitunud 100 eurot.

Kui inimene kulutab aastas haigekassa soodustusega retseptiravimitele 100–300 eurot, siis hüvitatakse talle 100 eurot ületavast summast 50 protsenti. Juhul kui kulutused ületavad 300 eurot, saab ta seda summat ületavast osast lisaks tagasi 90 protsenti. Näiteks kui 90-protsendise soodustusega ravimeid soetav pensionär ostab jaanuaris, veebruaris ja märtsis igas kuus ravimeid 30 euro eest, siis aprillis 30-eurost ostu tehes täitub tal kogukulu 100 eurot ning edaspidi peab ta apteegis maksma poole vähem. Kui muidu kulutaks ta aastas ravimitele näiteks 250 eurot, siis tänu uuele hüvitisele on see 175 eurot.

Inimene ei pea ise midagi jälgima ega arvutama. Digiretseptikeskus jälgib automaatselt iga inimese soodusravimite kulutuste limiiti ning 100 euro täitumisel saab ta järgmistelt ostudelt apteegis automaatselt täiendavalt 50 protsenti soodustust. Ühtegi avaldust või taotlust ei pea soodustuse saamiseks esitama.

Täiendav ravimihüvitis kehtib vaid soodusravimitele tehtud kulutuste kohta. See tähendab, et arvesse ei võeta kulutusi, mis on tehtud ostmaks käsimüügiravimeid (retseptita ravimid) ja retseptiravimeid, millele ei kehti haigekassa soodustus, või meditsiiniseadmeid.

Retseptitasu kõigile ühine

Veel ühe muudatusena ühtlustati tänavu aastast retseptitasu. See on kindel tasu, mida tuleb iga retseptiravimi ostmisel tasuda. Varem oli see 100-, 90- ja 75-protsendise soodustuse korral 1,27 eurot ning 50-protsendise soodustuse korral 3,19 eurot retsepti kohta. Need tasud kehtisid juba 2002. aastast. Jaanuarist on igal retseptiravimil retseptitasu 2,5 eurot.

„Tänu retseptitasu ühtlustamisele vähenes pea poole retseptide maksumus. Kuivõrd ühe soodusmäära puhul tasu vähenes ning teiste puhul suurenes, samuti makstakse täiendavat hüvitist nüüd juba alates 100 eurost, siis valdavalt ei too muudatused inimeste jaoks kaasa suuremaid kulutusi,“ kinnitab haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse peaspetsialist Vivika Tamra.

Retsepti kohta euro rohkem

„Kui riskigruppidena käsitleda eakaid ning neid, kel on mõne kroonilise haiguse tõttu suuremad ravimikulutused, muutusid ravimid tervikuna soodsamaks vaatamata muutunud retseptitasule. See oligi muudatuse eesmärk – toetada inimesi, kes vajavad regulaarselt rohkem ravimeid. Soodustuse põhimõtted on välja töötatud selliselt, et muutunud retseptitasu nende inimeste olukorda ei halvenda, vaid muudab neile ravimid taskukohasemaks,“ lisab haigekassa esindaja.

„Need on inimesed, kelle kulutused ravimitele on olnud üldiselt suuremad kui 100 eurot aastas, s.o. enam kui 9 eurot kalendrikuus. Enamik krooniliste ja mitme haigusega inimesi (mida eakamad sageli on) on pidanud apteegis igakuiselt enam kulutama. Sellest aastast saavad nad 100 euro täitumisel apteegis juba suuremat soodustust. 100-eurose limiidini jõudmist kiirendab ka see, et nüüdsest arvestatakse retseptitasu limiidi sisse. Varasema täiendava ravimihüvitise korral ei läinud retseptitasu limiidi arvestusse. On tõsi, et umbes üheeurone muutus retsepti kohta ootab ees neid, kes tarvitavad vähe ja harva ravimeid (alla 9 euro kuus). Enam kui saja tuhande regulaarselt mitut ravimit tarvitava inimese jaoks muutusid retseptiravimid soodsamaks,“ kinnitab ta.

--------------------------------------------------------------

Näide 2. tüüpi diabeetiku korral

2. tüüpi diabeetik, tööinimene, saab ravimid 75% soodusmääraga 2. tüüpi diabeetik, pensionär,

saab ravimid 90% soodusmääraga

3 diabeediravimit, 18 retsepti aastas 3 diabeediravimit, 18 retsepti aastas

416 € → 217 € 195 € → 159 €

Siinsete näidete puhul täitub tänu uuele hüvitamise korrale 100 eurot märtsiks-aprilliks ning sealt edasi saab patsient igalt retseptiravimilt esmalt soodustuse 50–100 protsenti ning järele jäänud summalt veel täiendavad 50 protsenti. 300 euro piiri ületamisel suureneb soodustus veelgi (90 protsenti).

Soodusretseptiga ostetud ravimite hüvitamise põhimõtted

* Kui summa jääb aastas alla 100 euro, siis täiendavat ravimihüvitist ei maksta

* Kui summa on aastas 100–300 eurot, hüvitatakse 100 eurot ületavast osast 50%

* Kui summa ületab aastas 300 eurot, hüvitatakse 300 eurot ületavast osast 90%

Allikas: haigekassa

---------------------------------------------

Kommentaar

Ühe riskigrupi soodustus vähenes

Suuremate ravimikuludega inimeste jaoks on ravimihüvitiste suurenemine teretulnud. Samuti on muutunud inimlikuks ja e-riigile kohaseks hüvitise kättesaamise viis. Kui enne pidi patsient ise tšekkide pealt õiged summad kokku lööma ja hüvitise saamiseks taotluse haigekassale esitama, siis nüüd saab hüvitise kätte kohe apteegis ravimit ostes ning rehkenduse teeb ära digisüsteem.

Paraku on jäänud arusaamatuks, miks osale inimestele ravimihüvitist kordades suurendades samal ajal ühel olulisel riskigrupil soodustust vähendati.

Pole teada, kuidas kaks korda kõrgem retseptitasu leiti ja millisel analüüsil see põhines. Kuid uus 2,5-eurone retseptitasu puudutab 90- ja 100-protsendise soodusmääraga ravimeid, mille kasutamiseta kasvaks hüppeliselt surmade või raskete tüsistuste arv – näiteks insuliinid diabeedi ravis või ravimid raskete psüühikahäirete tarbeks. Samuti on 100-protsendise soodusmääraga väikelaste ravimid. Kuna riik on nende patsientide ravimikulud pea täies mahus otsustanud ise katta, siis pole selge, miks ta soovis nüüd teise käega nendesamade raskeid haigusi põdevate inimeste ravimikulusid suurendada, eriti olukorras, kus teistel kulu vähendati.

Muidugi tuleb raha lugeda, kuid pigem võinuks täiendavat ravimihüvitist maksma hakata veidi kõrgemast summast, endise 300 euro asemel mitte 100 eurost, vaid näiteks 120 eurost alates, kuid raskete haiguste põdejatel ja väikelastel tulnuks jätta retseptitasu samaks.

Kadri Tammepuu

Eesti Patsientide Liidu tegevjuht