Euroopa Parlament toetas täna kohustusliku kellakeeramise lõpetamist Euroopa Liidus. Poolt oli 384, vastu 153 ja erapooletu 12 parlamendisaadikut.
Kellakeeramine tähistab tänavu 100. sünnipäeva. See kehtestati 1918. aastal USAs eesmärgiga säästa sõja tingimustes energiat, keskendudes töötamisele loomulikus valguses. Nii Tarandi kui ka Kelami sõnul ei anna see sõjamajanduse olukorras leiutatud meede praegu kokkuhoidu, mida ta sada aastat tagasi väga teistsuguses majanduskeskkonnas andis. „Suur osa töötajaid pole kindlatel kellaaegadel vabrikuis ja kontoreis nagu saja aasta eest: paljud töötavad interneti vahendusel, sõltumata kellaajast,“ selgitas Tunne Kelam.
Tarand, Kelam, Kallas ja Padar tuginevad arstide uuringutele. „Ma lugesin unearstide seisukohta, et ajaga mängimine tuleks lõpetada,“ sõnas Ivari Padar. Tuleb välja, et kellakeeramisel on tervisele ulatuslik mõju, samuti mõjutab see koduloomade tervist, eriti põllumajanduses.
Jättes kõrvale kõik muud põhjused, tõi Tunne Kelam välja ka selle, et kellakeeramine on lihtsalt tülikas.
Yana Toom märgib ära ajanihutamise tagajärjel tekkivad probleemid transpordis (Venemaa näiteks kella ei keera – toim) ja seetõttu võiks ta olla kellakeeramise vastu. „Aga meil on siin nii pime,“ kurtis Toom. Eesti geograafilist asendit silmas pidades pole ta kindel, kas tal jagub südant kellakeeramise vastu hääletada. Ka reformierakondlane Urmas Paet jagab seda seisukohta: „Kellakeeramisest võiks loobuda, kui jääksime aasta läbi suveajale.“
Kellakeeramise lõpetamise ettepaneku tegi Soome. Resolutsioon kellakeeramist veel ei lõpeta, vaid annab Euroopa Komisjonile võimaluse otsus jõustada või tagasi saata. Küsimust on europarlamendis tõstatatud ka varem, kuid enne pole ettepanek nii suurt toetust leidnud.
Juhul, kui komisjon ja nõukogu otsuse vastu võtavad, ei pruugi see tähendada veel kellakeeramise lõppu kõigis Euroopa riikides. Nimelt jääb riikide haldusalas otsustada, millal kellakeeramine toimub või kas see üldse kaotada.
Kommentaarid