Foto: PantherMedia / Scanpix
Meeled
5. veebruar 2018, 18:13

Kuus fakti haigusest nimega TRIHHOTILLOMAANIA (1)

Trihhotillomaaniat seostatakse sageli väikelaste halba kombega juukseid kiskuda ja kruttida. Tegelikult võib trihhotillomaania käes vaevleda isegi üle 3 protsendi täiskasvanutest, kirjutab Metro. Millest see haigus tuleb ja kuidas seda ravida?

1. Trihhotillomaania on lühidalt kirjeldades inimese vajadus pidevalt juukseid kiskuda, juuksekarvu välja tõmmata või juuksesalku kruttida. Tegemist on sõltuvusttekitava käitumisega, millest on väga raske vabaneda ka täiskasvanutel. Ning see ei pruugi väljenduda vaid peanupul kasvavate karvade kiskumises, inimene võib hakata välja tõmbama ka kulmu- ja ripsmekarvu ning häbeme- ja kubemekarvu.

2. Mõnikord ei ole juuste kiskumine tahtlik tegevus, vaid toimub une ajal.

3. Ühte kindlat põhjust ei ole, kuid enamasti tunenvad trihhotillomaania käes kannatavad inimesed, et juuste kiskumine leevendab ärevust või depressiooni. See on ka üks enesevigastamise viise (nagu lõikumine või torkimine). Vahel kisuvad juukseid lapsed, kes on perevägivalla ohvrid või mingil muul põhjusel ärevad.

4. Raviks on efektiivseim kognitiiv-käitumuslik teraapia. Samuti aitavad asendustegevused, näiteks hetkel, mil tunned vajadust juuksekarvu kiskuda või kruttida, võtta kätte stressipall. Paljud sündroomi käes kannatajad lõikavad lihtsalt juuksed lühikeseks.

5. Rääkimata sellest, et väga äge juuste kiskumine võib välimusele mõju avaldada ning kahjustab juukseid, võib see põhjustada ka nahaärritust või löövet piirkonnas, kust karvu kõige rohkem kisutakse. Suureneb ka nahainfektsioonide oht.

6. Trihhotillomaaniale lisaks on olemas ka nn Rapuntseli sündroom, ehk juuste närimine või söömine. See on äärmiselt ohtlik, sest juukseid ei suuda inimese keha ära seedida ning asi võib lõppeda aja jooksul kõhus kasvanud juuksepuntra kirurgilise eemaldamisega.