Ajakirjas Nature Communications avaldatud uurimuses pidid inimesed vaatama erinevaid videosid, samal ajal kui teadlased nende aju reaktsioone jälgisid. Videod olid poliitilise, teadusliku, naljaka või musikaalse sisuga. See oli jätku-uurimus samade teadlaste varasemale tööle, mis tõestas, et kui inimene näeb mõnd tuttavat inimest, hakkab aju seda inimest otsekohe paigutama n-ö õigesse kategooriasse: kas vastutulija on tähtis, milline on tema koht inimese sotsiaalses võrgustikus, kas tal on inimesele mingi mõju.
Käesolevas uurimuses leidsid teadlased, et omavahel sõprussuhtes olnud inimeste aju reageeris nähtud videotele ühtmoodi. Ehk et sõprade ajutegevus on sarnane.
Et tulemusi kontrollida, võrdlesid teadlased ka teisi faktoreid nagu parema- ning vasakukäelisus, vanus, rass, sugu ja rahvus. Kuid need näitajad ei mõjutanud inimeste reaktsioone näidatud materjalile ligilähedaltki nii palju kui sõprus. Uurimuse abil võisid teadlased mitte ainult ennustada, kes omavahel sõbrad on, vaid ka seda, milliste inimeste sotsiaalne kaugus on kõige suurem (ehk siis kes omavahel tõenäoliselt üldse läbi ei saaks).
Seega võib endale sõpru valida eri vanusest, soost, rahvusest, parema- või vasakukäeliste inimeste seast. Kui teie arvamused ning maitsed eri teemadel kattuvad, siis pole muul eriti vahet.
Kommentaarid