Foto: PantherMedia/Scanpix
Terviseuudised
14. veebruar 2018, 17:50

Tänavu on gripitüsistuste tõttu surnud 15 inimest

HOIA END: gripp murrab arvukalt tööealisi inimesi (9)

Möödunud nädalal püsisi arsti poole pöördunute üldarv varasemaga sarnasel tasemel, kuid grippi või gripitaolistesse haigustesse haigestunute osakaal suurenes 38% võrra. Kolmekordistus ka haiglaravi vajanud inimeste arv eeskätt tööealiste ja vanemaealiste vanusrühmas.

Aasta kuuendal nädalal  (05-11.02.2018) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 5829 haigestunut, neist veidi üle 48  protsendi olid lapsed. Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Lääne-Virumaal, Tartumaal, Põlvamaal ja Tallinnas.

 

Grippi haigestumise intensiivsust hinnatakse keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks.

Ringlevate viiruste etioloogia

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on muude viiruste seas tõusnud nüüdseks 73 protsendini. Täpsemalt määratleti 9 A-gripiviirust, nendest neli olid A gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm ja viis (H3N2). Hetkel tsirkuleerivad Eestis üheaegselt kolm gripi viiruse alatüüpi: A gripiviirus alatüüp A(H1N1), B gripiviirus ja A gripiviirus alatüüp H3N2. Endiselt domineerib B-gripiviirus.

Kinnituse said 375 gripiviirust, neist 88 olid A- ja 287 B- gripiviirused.

Raskekujulised gripijuhud

Hooaja algusest on hospitaliseeritud 336 patsienti. Viimase kahe nädalaga on hospitaliseerimist vajanud inimeste arv kolmekordistunud, seda eeskätt tööealiste (vanus 20-64) ja vanemaealiste vanusrühmas (65+).

Terviseameti andmetel  on gripi tõttu intensiivravi vajanud 48 inimest vanuses 47  – 92 eluaastat, neist 45  kuulusid  riskirühmadesse.

Peamiseks riskiteguriks on olnud vanus - 41 patsienti olid vanuses 65 ja üle, seitse inimest vanuses 47-64. Kolmel patsiendil andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid,  teistel olid kaasuvateks haigusteks südame-veresoonkonnahaigused, diabeet ja onkoloogilised haigused.

Sel hooajal on intensiivravi osakonda sattunud seitse inimest hooldekodudest, neist neli surid.

Hooajal  on gripi tõttu surnud 15 inimest vanuses 60 – 89 eluaastat. Neist 13  kuulusid  riskirühmadesse nii vanuse kui ka raskete krooniliste haiguste tõttu. Andmed kaasuvate haiguste kohta puuduvad kahel inimesel, üks neist saabus haiglasse üliraskes seisundis.  

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajadus ja surmajuhud) ülevaade põhineb Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla,  Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Narva, Viljandi ja Pärnu haiglate poolt edastatud andmetel.

Haigestumine Euroopas (seisuga 04.02.2018)

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  loetakse haigestumuse intensiivsust väga kõrgeks Luksemburgis, kõrgeks Saksamaal ja  Slovakkias. Keskmiseks hindavad grippi haigestumise intensiivsust ülejäänud EU riigid.  Grippi haigestumus on hakanud Lääne Euroopa riikides stabiliseeruma. 

Kogu Euroopas tsirkuleerivad üheaegselt kolm gripi viiruse tüüpi: A gripiviirus alatüüp A(H1N1), B gripi viirus ja A gripiviirus alatüüp H3N2. Domineerib B-gripiviirus.