HÄDA EI ANNA HÄBENEDA: 7 märki, mis viitavad eesnäärme suurenemisele

Mida tähendab eesnäärme suurenemine?

Eesnääre asub põie ja kusiti vahel. Urineerides surub põis oma sisu eesnäärmesse ja siis kusitisse ehk torusse, mille kaudu uriin kehast väljub.

Eesnäärme ava toimib kontrollitava mehhanismina ehk mees pissib vaid siis, kui tahab. Ilma eesnäärmeta või selle streikimise korral hakkab uriini põiest välja lekkima ja mehel võivad tekkida pidamisprobeemid.

Mis eesnäärme suurenemist põhjustab?

Üldiselt ilmnevad meestel vastavad sümptomid peale 40. eluaastat. Probleemiga puutuvad kokku umbes pooled mehed vanuses 51-60.

Arstid ei tea päris täpselt, mis eesnäärme suurenemist tekitab, aga kuna see puudutab peamiselt vanemaid mehi, siis usutakse, et põhjuseks on hormonaalsed muutused. Vanemaks saades toodab mehe keha vähem testosterooni ja rohkem östrogeeni. See võib vallandada eesnäärme kasvamise.

Millised on eesnäärme suurenemise märgid?

Paljudel juhtudel muutub eesnäärme torujas ava kitsaks ja pitsitavaks. Nii on uriini vool piiratud. Ehk: raskused pissimisel on kõige ilmsem eesnäärmeprobleemide sümptom.

Ameerika uroloogidel on seitsmest küsimusest koosnev eesnäärmeprobleemide määraja.

1. Pärast pissimise lõpetamist on tunne, et põis pole tühjenenud.

2. Vähem kui kaks tundi pärast urineerimist tekib vajadus jälle pissida.

3. Urineerimise käigus toimub korduvalt stoppamist ja uuesti startimist.

4. Urineerimist on raske edasi lükata.

5. Uriini juga on nõrk.

6. Urineerimise alustamiseks on vaja pingutada või suruda.

7. Häda annab öösiti häiret.

Mida teha, kui avastad, et su eesnääre võib olla suurenenud?

Eesnäärme suurenemise ametlik nimi on eesnäärme hüperplaasia ja see pole tingimata kasvajalik. Siiski võivad samasugused sümptomid olla ka eesnäärmevähil. Kindlasti tuleks ülaltoodud seitsme küsimuse juures äratundmist märgates pöörduda uroloogi poole.