OrganidoonorlusFoto: AFP/Scanpix
Terviseuudised
18. veebruar 2018, 17:28

Eesti panustab elundidoonorite leidmisel inimeste teadlikkuse tõstmisele (15)

Sotsiaalministeeriumi hinnangul on Eestis elundidoonorite leidmisel õigem tõsta inimeste teadlikkust, Hollandis aga loetakse värske seaduse järgi kõik täisealised vaikimisi elundidoonoriks.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik rääkis Delfile, et elundidoonorluses on tahteavalduste andmisel maailmas levinud kaks süsteemi, milleks on nii-öelda opt-in ja opt-out.

„Opt-in süsteem tähendab seda, et tervishoiuteenuse osutaja küsib patsiendilt endalt või siis tema lähedastelt, kas ta on nõus annetama enda või oma lähedase elundeid doonorluseks,” selgitas Ots-Vaik.

„Opt-out süsteem tähendab seda, et eeldatakse, et patsient on nõus surmajärgse elundidoonorlusega tingimusel, et ta pole teinud tahteavaldust, kus ta väljendab oma mittenõustumist sellega,” lisas Ots-Vaik. "Eestis on rakkude, kudede ja elundi doonorluses seaduse tasemel sätestatud tahteavalduse soft opt-out süsteem, mis tähendab, et juhul kui patsient ei ole doonorluseks aktiivselt tahet avaldanud näiteks tervise infosüsteemis, doonorkaardil või mingil muul moel, siis on tervishoiuteenuse osutajal kohustus seda minna välja selgitama tema lähedastelt.”

Refereeritud artikli täistekst Delfis.