Terviseuudised

UURING PALJASTAB: enamik väga vanaks elavaid inimesi joovad, suitsetavad ning vaevlevad ülekaalu käes (96)

Toimetas Silja Ratt, 18. veebruar 2018, 18:36
Teiste inimestega suhtlemine ja sotsiaalne aktiivsus aitavad samuti dementsust eemal hoidaFoto: Pixabay.com
Enamik väga vanaks elavaid inimesi joovad, suitsetavad, vaevlevad ülekaalu käes ega lähe kunagi pensionile, kuid nende oskus elust rõõmu tunda vähendab tunduvalt dementsusesse haigestumise riski.

Teadlased on hämmingust paradoksist, mis ilmnes, kui nad uurisid inimesi vanuses 80 kuni 100 aastat. Daily Mail kirjutab, et uurimise all olid just need vanurid, kes olid vaatamata kõrgele eale dementsuse tekkele hästi vastu pannud.

Samal teemal

Teadlaste üllatuseks selgus, et neil elutervetel vanuritel polegi tavapärasest tugevamalt väljendunud geen APOE 22, mida seni on peetud dementsuse vastu kaitsvaks. Selgus hoopis, et uuringus osalenud vanureid ühendab nende dementsete eakaaslastega võrreldes positiivsem ellusuhtumine. Samuti hoolivad hea tervise säilitanud eakad kvaliteetsetest lähisuhetest ning on väga aktiivsed, kusjuures dieedipidamisel on tervislikkuse säilitamisega vähe pistmist.

Uued uuringud paljastasid veel, et hästi vanaks elavatel inimestel on ajus rohkem haruldasi Economo neuroneid. Need on nii-öelda sotsiaalsed neuronid, mis autismi, skisofreeniat ja bipolaarsust põdevatel inimestel hästi ei toimi.

Professor Emily Rogalski rääkis uuringutulemusi analüüsides, et head mälu on võimalik säilitada ka vanas eas.

Rogalski valis uuringus osalenute seast kümme eriti kõbusat vanainimest ning jälgis neid kahe aasta jooksul eriti pingsalt. Enamik neist eakatest (71%) suitsetas või oli seda millalgi elu jooksul teinud. 83% tarbis aga ka vanas eas regulaarselt alkoholi. Tavapärane pensionile jäämise vanus on 68 aastat, kuid Rogalski sõnul ei lähe 18 protsenti eriti vanaks elavatest inimest kunagi pensionile või vähemasti on nad oma kogukonnas väga aktiivsed.

Toitumise osas oli üllatuslik see, et uuringus osalenud ei hiilanud ülitervislike harjumustega. Vastupidi, mõned neist eelistavad hamburgereid ja friikartuleid. Samas ühendab kõbusaid vanureid see, et enamasti magavad nad vähemalt kaheksa tundi ööpäevas.

Eakaaslastega võrreldes on hea tervisega vanurid märksa suhtlusaltimad ja sotsiaalsemad - järjekordne märk sellest, et liigne üksildus ei ole tervisele hea.

Doktor Claudia Kawasi sõnul on uus uuring midagi läbimurdelist. "Ma arvan, et me peaks lõpetama uuringute tegemise ja lihtsalt enda ajusid ja kehasid rohkem kasutama," arvas Kawas. "Need (uuringus osalenud) inimesed on inspireerivad: nad joovad veini ja kohvi, võtavad kaalus juurde, kuid nad liigutavad end ja kasutavad enda ajusid. Võibolla see ütleb meile midagi."