Ainult tervislikud eluviisid, iseenda tervise pidev jälgimine ja sõeluuringutes osalemine tagab pika ja õnneliku elu koos lähedastega.Foto: Panthermedia
Uudised
20. veebruar 2018, 10:26

Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse tänavu üle 51 700 inimese

2017. aastal osales 17 127 inimest jämesoolevähi sõeluuringus, mille käigus avastati mitu vähieelset seisundit ja ka jämesoole pahaloomulist kasvajat. Tänu varajasele avastamisele on suudetud ära hoida mitme kasvaja arenemine pahaloomuliseks ehk vähi teke. Sel aastal ootame jämesoolevähi sõeluuringule 1954., 1956., ja 1958. aastal sündinud ravikindlustatud inimesi.

Jämesoolevähk on sageli esinev haigus, mis ohustab peaaegu võrdselt nii naisi kui ka mehi. Teadaolevalt haigestub Eestis jämesoolevähki peaaegu 1000 inimest aastas.

2017. aastal nõustasid perearstid 21 461 sihtrühma kuuluvat inimest –see moodustas ligi poole möödunud aasta sihtrühmast. Eelmisel aastal osales sõeluuringus 39% mehi ja 61% naisi. Kõige aktiivsemalt osalesid sõeluuringus Jõgeva maakonna inimesed.

Kokku analüüsiti sõeluuringu käigus 17 127 inimese proovimaterjali ja 826 (4,8%) juhul oli vaja teha lisauuringuid. Aasta jooksul tehti 695 koloskoopiat ehk soole uuringut ning avastati healoomulisi kasvajaid ligi 180 juhul. Möödunud aastal sai ligi 50 inimest vähidiagnoosi ja nad suunati edasiseks raviks onkoloogi või kirurgi juurde.

„Sõeluuringu käivitamise esmased tulemuse näitavad, et uuring on Eestis väga vajalik sagedase vähi ennetamiseks ja varajaseks avastamiseks,“ ütles haigekassa esmatasandi valdkonna juht Külli Friedemann.

Jämesoolevähki on raske õigel ajal avastada. Arsti juurde pöördutakse liiga hilja, alles siis, kui juba on tekkinud kaebused või sümptomid. Ligi kolmandik vähijuhtudest on avastamise ajaks levinud soolest teistesse elunditesse. See muudab ravi keerukamaks nii patsiendile kui ka arstile, mistõttu on oluline nii vähi varane avastamine kui ka õigel ajal alustatud ravi.

“Kuna Eestis on jämesoolevähi esinemissagedus viimaste aastakümnete jooksul märgatavalt kasvanud, kutsun kõiki sõeluuringu kutse saajaid üles uuringus kindlasti osalema. Varases staadiumis jämesoolevähk ei anna endast tunda, mistõttu avastatakse haigus sageli siis, kui see on juba teistesse elunditesse levinud. Sõeluuringuga on võimalik haigus varakult avastada. Vajalik ravi on tänapäeval olemas ning õigeaegne tegutsemine aitab vältida valu ja ebamugavustunnet ning päästa elusid,“ ütles Eesti Perearstide Seltsi juht dr Le Vallikivi.

Jämesoolevähi olulised riskitegurid on ebatervislikud toitumisharjumused, eelnevate healoomuliste jämesoolekasvajate olemasolu, jämesoolevähi esinemine lähisugulastel ja suitsetamine. Seega on haiguse ennetamiseks oluline liikuv eluviis ja tervislik kehakaal.

Kuigi enamasti haigestuvad jämesoolevähki üle 70aastased, suureneb haigestumise risk juba alates 50. eluaastast. Vähk tekib aeglaselt ja ilma sümptomiteta. Vähk võib välja kujuneda 10–15 aasta jooksul, seega on väga oluline järjepidevalt osaleda sõeluuringutes.

Sel aastal ootame jämesoolevähi sõeluuringule 1954., 1956., ja 1958. aastal sündinud ravikindlustatud mehi ja naisi. Uuringus osalevad 60–69 aastased ravikindlustatud mehed ja naised iga kahe aasta tagant.

Sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele meestele ja naistele saadetakse tervisekontrolli kutse nende rahvastikuregistris esitatud aadressile ja patsiendiportaali www.digilugu.ee. Kutse saanutel tuleks edasiste juhiste saamiseks pöörduda oma perearstikeskusesse. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja ravikindlustatud inimesele osutatud teenuste eest tasub haigekassa.