ILUSAKS JA TERVEKS meie oma Eesti loodusandidega

Kanep

Kanepist räägitakse palju, aga kanepiseemnete tervistavast toimest häbematult vähe. Kanepiseemne teeb väekaks selle biokeemiline koostis, millest leiab ohtralt organismile kasulikku – kõrgväärtuslikku õli, oomega-rasvhappeid, klorofülli ja antioksüdante, aga ka mineraalaineid ja vitamiine, näiteks fosforit, kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, rauda ja tsinki ning A-, B-, C- ja E-vitamiine.

Välispidisel kasutamisel on kanepiseemneõli tugev looduslik rasvapõletaja tänu tohutule oomega-3-rasvhapete hulgale. Kanepis leiduvad õlid ja vitamiinid pakuvad nahale nii niisutust kui ka toitu, seega sobib kanepihoolitsus nii kuivale kui ka normaalsele nahale. Kanepiõli on noorendava toimega ja muudab naha pärast hoolitsust pehmeks ja elastseks. Eriti kasulik on kanepiõli kasutada koos massaažiga – see võimendab kanepi toimet, leevendab lihaspingeid ja tagab mõnusa olemise pikaks ajaks.

Porgand

Porgand pole kasulik vitamiinipomm vaid sisse süües, vaid ka peale määrides. Porgandimähise tegemiseks kasutatakse peenestatud porgandit ja meresoola. Tulemuseks on naha toonust tõstev geel, mis muudab naha pringiks, siledaks ja jumekaks.

Porgandit peetakse ka suurepäraseks päevituse säilitajaks, seega tasub pärast lõunamaareisi nii porgandit süüa kui ka selle õliga nahka niisutada.

Jõhvikas

Jõhvikat pidasid väega ravitsejaks juba meie esivanemad. Jõhvika koostises on mineraalaineid, vitamiine, orgaanilisi happeid, flavonoide, fütontsiide ja värv- ning pektiinaineid. 

Jõhvikas võiks kuuluda iga eestlase toidulauale, sest selles marjas leiduvad happed ja vitamiinid on kasulikud seedimisele, pidurdavad haigusi tekitavate bakterite arengut ja stimuleerivad ensüümide teket.

Nahahoolduses rikastab jõhvikas nahka suure koguse C-vitamiini ja mineraalainetega, teeb kerget happekoorimist ning on tugeva antioksüdandina vananemisvastase toimega. 

Ravimuda

Haapsalu ravimuda kasulikke omadusi tunti juba ammu enne Eesti vabaks saamist ning seda hindasid eelkõige siin elanud võõramaalastest saksad. Ravimuda protseduure on Eestis tehtud nii tervise kui ka naha nooruse säilitamise huvides kaugelt üle saja aasta. Muda tugevdab nii organismi vastupanuvõimet ja immuunsüsteemi, leevendab liigese- ja lihasevalusid, kui ka tasakaalustab naha bioloogilisi protsesse, hoiab niiskustaset ja noorendab.

Mudaravi protseduure on palju – kümblused, mähised, kompressid. Kkasutatakse nii soojendatud kui ka kuuma ravimuda. Osa mudaprotseduure on lubatud vaid arsti soovitusel ja meditsiinitöötaja jälgimisel.

Üheks eestlastele sobivaks ja omaseks mudaprotseduuriks on sauna ja ravimuda ühendamine. Selleks tuleks keha leilisaunas üles soojendada ja seejärel kanda 60–70kraadini kuumutatud ravimuda ühtlase kihina kehale. Muda võiks jääda nahale 10–20 minutiks, aga saunaõhk peab olema niiske, et muda nahal ära ei kuivaks. Pärast protseduuri tuleb muda nahalt korralikult maha pesta. Üldjuhul paneb muda naha higistama ning pärast protseduuri võib tunda üldist rammestumust ja väsimust, mis möödub siiski kiiresti. Kui kodus sauna pole või tundub mudaga mäkerdamine keeruline, siis saab valida sobiva mudaprotseduuri salongis või spaas.

Mesi

Meemassaaž on küll pärit Aasiast, aga meest on tervist püüdnud ka meie esivanemad. Tõsi küll, eelkõige on mett lusikaga purgist suhu pistetud, aga liigesevalude korral ka peale määritud. Tänapäeval on ka Eestis populaarne meemassaaž, mis viib organismist jääkaineid välja, ergutab naha kudede tööd ja parandab verevarustust. Selle käigus puhastatakse nahapoorid, tehakse tuul alla tselluliidile ja trimmitakse lõdvaks muutunud nahka. Tulemuseks on siledam, pehmem ja siidisem nahk.

Peale kogu keha massaaži võib meega õrnalt masseerida ka nägu. Ka sellel on noorendav ja toniseeriv efekt.