92 inimesel esines Eestis mullu vaktsineerimisel kõrvaltoimeid (5)

Kokku väljastati 2017. aastal Eestis hulgimüügist apteekidele ja haiglatele ligikaudu 404 642 vaktsiiniannust. Arvestades vaktsiinide kasutuse ulatust ja teatatud tõsiste kõrvaltoimete arvu, võib öelda, et vaktsiinid on väga ohutud ravimid. Nende kasutamisest saadav kasu (haiguse ärahoidmine) ületab kindlalt võimalikud ohud.

92 vaktsiini kõrvaltoime teatisest 81 puhul oli ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga vähemalt võimalik ehk 50 puhul oli seos vaktsiiniga tõenäoline ning 31 puhul oli seos vaktsiiniga võimalik

Kõrvaltoimete, mille puhul on seos vaktsiiniga vähemalt võimalik, kulg:

• 78 juhul paranesid vaktsineeritud täielikult,
• 1 juhul oli teatamise/jätkuandmete esitamise ajal vaktsineeritu paranemas (tuberkuloosi nõrgestatud elusvakstiin – vt allpool täpsemalt),
• 1 juhul paranes vaktsineeritu jääknähtudega (tuberkuloosi nõrgestatud elusvaktsiin - vt allpool täpsemalt)
• 1 juhul ei olnud vaktsineeritu teatamise/jätkuandmete esitamise ajal paranenud (puukentsefaliidi inaktiveeritud vaktsiin - vt allpool täpsemalt)

81 teatisest 37 teatises kirjeldati tõsiseid reaktsioone.

11 teatise puhul hinnati seos reaktsiooni ja vaktsiini vahel ebatõenäoliseks (nt põhjuseks võis olla põhihaigus, palju kaasuvaid riski- ja muid segavaid faktoreid), seos puudus või olid teatisel andmed puudulikud, mistõttu on need teatised edasisest kokkuvõttest välja jäetud. Kõik need teatised on samas edastatud Euroopa kõrvaltoimete andmebaasi ning need kaasatakse ravimi perioodilisse ohutusandmete hindamisse:

• 8 juhul paranesid vaktsineeritud täielikult või olid teatamise/jätkuandmete esitamise ajal paranemas
• 2 juhul olid vaktsineeritud jätkuandmete ajaks paranenud osaliselt (gripivaktsiin ja papilloomiviiruse vaktsiin)
• 1 juhul on kõrvaltoime kulg teadmata (esitatud andmed olid puudulikud, jätkuandmeid ei esitatud / ei saadud) (gripivaktsiin)

2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist apteekidele ja haiglatele ligikaudu 404 642 vaktsiiniannust. Arvestades vaktsiinide kasutuse ulatust ja teatatud tõsiste kõrvaltoimete arvu, võib öelda, et vaktsiinid on väga ohutud ravimid. Nende kasutamisest saadav kasu (haiguse ärahoidmine) ületab kindlalt võimalikud ohud.

Vaktsineerimise järgselt võivad sageli tekkida paiksed nähud (turse, valu) ja kerge palavik, mis on normaalsed reaktsioonid ning mööduvad tavaliselt mõne päeva jooksul ilma spetsiifilise ravita. Vajadusel võib kasutada valu- ja palavikuvastaseid ravimeid (nt paratsetamool, ibuprofeen) ja paikseid vahendeid (nt külmakompress).

81 teatises (seos vaktsiiniga vähemalt võimalik) kirjeldatud kõrvaltoimete ülevaade:

Immuniseerimiskava vaktsiinid lastel

Rotaviiruse nõrgestatud elusvaktsiin (31 teatist, 24 tõsised) – kõik lapsed paranesid täielikult.

• 23 teatist rotaviiruse elusvaktsiini ebaefektiivsuse kohta (rotaviirus gastroenteriidi teke) pärast vaktsineerimist. Neist 7 teatist arstidelt ja 16 teatist nakkushaiguste infosüsteemist, mis Ravimiamet kogus koostöös Terviseametiga ning küsis iga üksikjuhu kohta lisateavet vaktsiini manustanud arstidelt. Vaktsiini ebaefektiivsust loetakse tõsiseks kõrvaltoimeks, millest tuleb teatada.
• ülejäänud 8 teatisest oli vaid 1 tõsine (lapsel tekkis pärast vaktsineerimist kahvatus, reaktsiooni puudumine, teadvuskaotus, hüpotoonia; laps paranes minuti jooksul). 7 teatises kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone (kõhulahtisus, nutt, kõhukoolikud, ärritus, rooja värvi muutus, palavik, söögiisu langus jt).

2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist ligikaudu 27 549 rotaviiruse vaktsiini annust.

Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenza B tüüp 5-valentne vaktsiin (16 teatist, 2 tõsised) – kõik lapsed paranesid täielikult.

• 2 tõsiseks hinnatud juhul tekkisid palavik, süstekoha laialdane turse, valu ja punetus, mis vajasid haiglaravi.
• 14 juhul kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone: pisaravool (seniteadmata), palavik, turse, valu, punetus, rahutus, rahutu uni, seedehäired, süstekoha pigmentatsioon, nutt.

2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist ligikaudu 51 700 nimetatud vaktsiini annust.

Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi nelikvaktsiin (7 teatist, 1 tõsine) - kõik lapsed paranesid täielikult

• 1 tõsiseks hinnatud juhul tekkis lapsel psühhogeenne reaktsioon (kollaps umbes 30 sekundit, kerged lihastõmblused ülajäsemetes) .
• 6 juhul kirjeldati mittetõsiseid kõrvaltoimeid: süstekoha reaktsioonid (valu, punetus, kuumatunne, turse), palavik, nutt, loidus.

2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist ligikaudu 16 394 nimetatud vaktsiini annust.

Difteeria, teetanuse, läkaköha (DTP) kolmikvaktsiin (2 teatist) - mõlemad lapsed paranesid täielikult

• 2 teatises kirjeldati mittetõsiseid kõrvaltoimeid: peavalu, iiveldus, nõrkus, süstekoha reaktsioonid (õlavarre valu, turse), lihasvalu, liigesvalu ja-krambid, kurguvalu.

2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist ligikaudu 12 858 DTP vaktsiini annust.

Leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) kolmikvaktsiin (4 teatist)

• 4 teatises kirjeldati mittetõsiseid kõrvaltoimeid: neutropeenia (seniteadmata), palavik, lööve.

2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist ligikaudu 28 688 MMR vaktsiini annust.

Tuberkuloosi nõrgestatud elusvaktsiin (BCG) (2 teatist, tõsised) – mõlemad lapsed on paranemas, ravi jätkub

• 2-kuusel lapsel tekkis BCG üldinfektsioon ja lokaalne lümfisõlmede suurenemine ning abstsess, maksa ja põrna suurenemine, BCG protsessist tingitud silma eeskambri liited. Laps vajas haiglaravi (tuberkuloosivastane ravi, abstsessi kirurgiline eemaldamine, hilisemas etapis laserteraapia). Laps sai tuberkuloosivaktsiini 2. elupäeval. Pärast BCG üldinfektsiooni teket diagnoositi lapsel umbes 3 kuu vanuses kaasuvana kaasasündinud interferoon Y retseptori osaline puudulikkus (immuunpuudulikkuse seisund), mis soodustas elusvaktsiini kasutamisel üldinfektsiooni teket.
• 4-aastasel lapsel diagnoositi kahepoolne kopsupõletik (BCG infektsioon), mis vajas tuberkuloosivastast ravi. Laps sai tuberkuloosivaktsiini 3. elupäeval. 3 aasta vanuselt diagnoositi krooniline granulomatoostõbi ning kompuuteruuringul kopsus pneumoonia leid, mis ei allunud tavaravile antibiootikumidega ega seenevastasele ravile. 4 aasta vanuselt diagnoositi immuunpuudulikkus. Tuberkuloosivastase raviga lapse seisund stabiliseerus.

2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist ligikaudu 22 800 tuberkuloosivaktsiini annust.

Muud vaktsiinid

Gripivaktsiin (13 teatist, 4 tõsised) – kõik isikud paranesid täielikult

• 4 teatises kirjeldati tõsiseid kõrvaltoimeid: vaktsiini ebaefektiivsus (haigestumine grippi); vaktsiini arvatav ebaefektiivsus (laboratoorselt kinnitamata, kuid kontakt gripihaigega); Belli paralüüs (parema näopoole halvatus); laialdane nahapunetus, liigne higistamine, vererõhu tõus, tahhükardia, palavik, tugev peavalu, minestamise tunne.
• 9 teatises kirjeldati mittetõsiseid kõrvaltoimeid: süstekoha reaktsioonid, vappekülm, palavik, silmade valu, nõrkus, suurenenud lümfisõlm, lihas- ja liigesvalu, peavalu, kurguvalu, nohu jt üldreaktsioonid.

2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist apteekidele 77 548 gripivaktsiini annust.

Tuulerõugete nõrgestatud elusvaktsiin (2 teatist, tõsised), mõlemad lapsed paranesid täielikult

• 2 juhul teatati vaktsiini ebaefektiivsusest - tekkis tüsistusteta tuulerõugete infektsioon.

2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist ligikaudu 1389 tuulerõugete vaktsiini annust.

Puukentsefaliidi inaktiveeritud vaktsiin (4 teatist, 2 tõsised), 3 juhtu paranes täielikult, vaktsiini ebaefektiivsusest tingitud puukentsefaliiti nakatunud patsient ei olnud teatamise ja jätkuandmete küsimise ajal veel paranenud.

• 1 juhul teatati vaktsiini ebaefektiivsusest - tekkis puukentsefaliit.
• 1 juhul teatati tõsise kõrvaltoimena neuroloogilistest häiretest (peavalu, lihasfastsikulatsioonid kestusega 3-4 nädalat).
• 2 teatises kirjeldati mittetõsiste reaktsioonidena valus süstekohas, pearinglust, peavalu, iiveldust, palavikku.

2017. aastal väljastati Eestis hulgimüügist ligikaudu 62 701 puukentsefaliidi vaktsiini annust.

11 teatises kirjeldatud reaktsiooni ja vaktsiini vahelist seos oli ebatõenäoline:

4 juhul ei olnud võimalik vaktsiini ja reaktsiooni vahelist seost hinnata.

• 3 teatist (tõsised) gripivaktsiini manustamise järel grippi haigestunud täiskasvanute kohta (teadmata on vaktsineerimise ja grippi haigestumise aeg; kahel juhul kasutati kolmevalentset vaktsiini, ühel juhul vaktsiin teadmata). Vaktsiinid ei ole kunagi 100% efektiivsed, lisaks võib haigestumine toimuda enne, kui organismis on tekkinud piisav immuunvastus
• neljandas teatises kirjeldab lapse ema difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenza B tüüp vaktsiini (riiklikku immuniseerimiskavasse kuuluv vaktsiin) kasutamise järgselt 6-kuusel lapsel tekkinud tasakaaluhäireid, loidust, arengulist seisu, virilat meeleolu, atoopilist dermatiiti (mittetõsised kõrvaltoimed). Lapsevanema sõnul paranes laps hiina meditsiini tulemusel; vanem keeldus Ravimiametile arsti andmeid andmast, seetõttu ei ole võimalik saada täiendavat infot ning puudub meditsiiniline kinnitus.

7 juhul on seos hinnatud kahtlaseks või mitteseotuks. Teatistes kirjeldatud kõrvaltoimetest paranesid patsiendid täielikult või osaliselt. Kahtlustatavate vaktsiinidena on 2 juhul nimetatud gripivaktsiine, 2 juhul viievalentset difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenza B tüüp vaktsiini, 1 juhul kolmevalentset difteeria, teetanuse, läkaköha vaktsiini, 1 juhul leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini ja 1 juhul inimese papilloomiviiruse vaktsiini.

• papilloomiviiruse vaktsiini teatises kirjeldatakse 39-aastasel naisel valusid ja nõrkustunnet, tasakaaluhäiret, silmade ja suukuivust, uimasust ja väsimust, silmade kuivust, seedehäireid jms.
• difteeria, teetanuse, läkaköha , poliomüeliidi vaktsiini kasutamisel 7-aastasel lapsel kirjeldati teadvuskaoga toonilise krambihoo teket 20 minutit pärast vaktsineerimist. EEG uuringul leiti epileptiline aktiivsus ning tegemist võib olla epilepsia avaldumise kokkulangevusega vaktsineerimisega.

Kogu kõrvaltoimete statistika leiab siit.