Eestis jääb suur osa ülekoormusvigastustest tekkinud haigustest diagnoosimata

Ülekoormusvigastused võivad tekkida nii üla- kui ka alajäsemetes, sealhulgas õla- ja kaelapiirkonnas, randmetes, küünarnukkides ja põlvedes, ning olla tingitud tööst, mis nõuab ebaloomulikku asendit ja ebaharilikke või korduvaid või kiireid liigutusi. Kui varasemalt seostati ülekoormusvigastusi peamiselt füüsilise tööga, siis üha rohkem pööratakse tähelepanu kontoritöötajatele, kes üha sagedamate kaebustega ka töötervishoiu arsti juurde jõuavad.

Luu- ja lihaskonna vaevustest tingitud terviseprobleeme on mitmesuguseid: alates ebamugavustundest ja nõrgast valust kuni tõsisemate haigusteni, mille põhjusel ei saa inimene tööl käia ning nõuavad isegi haiglaravi. Krooniliste vaevuste puhul võib ravi ja paranemine osutuda tihtipeale ebapiisavaks ja tagajärjeks võib olla eluaegne puue või töövõimetus. 

Põllu sõnul diagnoositakse Eestis vähem kutsehaigusi. Põhjuseks on klimaatilised eripärad ning töökultuur. Skandinaavia riikides pööratakse töökeskkonna ohutegurite vähendamisele rohkem tähelepanu ja investeeritakse töötervishoidu märksa rohkem. „Haigusi diagnoositakse varasemates staadiumites ja tööandja poolt tasustatud taastusravi on kättesaadavam. Eesti number väiksem just sellepärast, et paljud kutsehaigused jäävad diagnoosimata,“ sõnas Põld.

Paljusid probleeme saab vältida või vähendada märkimisväärselt nende raskusastet, järgides kehtivaid tööohutuse ja töötervishoiu seadusi ning hea tava suuniseid. Samuti tuleks käia regulaarselt töötervishoiu arsti juures, ainult nii on võimalik tekkinud kaebustele kiiresti abi saada.

Tänase rahvusvahelise ülekoormusvigastuste teadvustamise päeva eesmärgiks on teadvustada erinevate tööst tingitud luu- ja lihaskonna vaevuste põhjuseid ning kutsuda inimesi üles pöörama rohkem tähelepanu töötervishoiu kontrollile.