Foto: PantherMedia/Scanpix
Terviseuudised
1. märts 2018, 13:31

Iseseisvas Eestis on koronaarhaigustesse suremus vähenenud poole võrra

Iseseisvuse taastanud Eestis on meeste ja naiste suremus koronaarhaigusesse 1990. aastaga võrreldes vähenenud poole võrra.

Koronaarhaigus tekib veresoonte lubjastumise tulemusel ning kui verevarustus lakkab seejärel täielikult, on tulemuseks infarkt.

Üleilmse haiguste leviku uuringu käigus vaadeldi endistes Nõukogude Liidu maades ja selle satelliitriikides suremuse dünaamikat koronaarhaigusesse aastatel 1990 ja 2015, vahendab meditsiiniportaal Med24.

Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel on neis riikides toimunud märkimisväärsed muutused majanduses, inimeste eluolus ja tervislikus seisundis. Suremust koronaarhaigusesse hinnati vanusele standarditud juhtude arvuna 100 000 inimese kohta aastas. Andmed saadi vaadeldud maade vastavatest andmebaasidest. Endise Nõukogude Liidu mõjualused piirkonnad jaotati kolme regiooni: Kesk-Euroopa, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia.

Aastaks 2015 oli suremus koronaarhaigusesse nii meestel kui ka naistel oluliselt vähenenud kõigis Kesk-Euroopa regiooni maades. Näiteks Tšehhi Vabariigis meestel 50,3% ja naistel 43%. Ida-Euroopa regioonis oli see vähenemine oluliselt väiksem ja regiooniti erinev. Baltimaades oli haigestumise languse tase Kesk-Euroopa regiooniga võrreldav.

Kõigist vaadeldud maadest oli suurim haigestumise vähenemine nii meeste kui ka naiste seas Eestis: meestel 51,7% ja naistel 49,1%. Surmajuhtude arv aastas oli 2015. aastal meestel 261,1 ja naistel 153,2 ning see oli samal tasemel Kesk-Euroopa maadega. Näiteks Venemaal oli 1990. aastal meestel 458,8 surmajuhtu, 2015. aastal 419,6 juhtu, vähenemine 11,6%; naistel 1990. aastal 270,0 ja 2015. aastal 231,1 juhtu, vähenemine 18%. Valgevenes meeste suremus vaadeldud perioodil hoopis kasvas 12% võrra.

Kõigis vaadeldud Kesk-Aasia piirkonna riikides oli nii meeste kui ka naiste suremuse vähenemine kuni 10–15% piires. Peamised koronaarhaiguse riskitegurid neis riikides olid arteriaalne hüpertensioon, lipiidide ainevahetuse häired ja suitsetamine. Neis maades, kus neid tegureid suudeti medikamentoosse raviga ning eluviisi ja toitumisharjumuste muutmisega paremini ohjata, oli ka suurem suremuse vähenemine koronaarhaigusesse.