GRIPIHOOAEG: raske haigus murrab endiselt eestlasi (4)

Peamiseks haigestumiste põhjustajaks on tervisameti andmeil jätkuvalt gripiviirused, nende osakaal muude viiruste seas jäi 72 protsendi juurde. Grippi haigestumisi põhjustavad ringluses olevad kolm gripiviirust, neist kaks on A ja üks B-gripiviirus. B-gripiviirus on hooajale iseloomulikult kujunenud domineerivaks gripiviiruseks. Muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest olid haigestumised valdavalt seotud RS-viirusega ja seda ligi 21 protsendil juhtudest.

Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 401 gripiviirust, neist 100 olid A- ja 301 B- gripiviirused. Grippi haigestumine oli kõrgeim Tallinnas, Ida-Virumaal, Narvas,  Pärnu-, Järva- ja Viljandimaal.

Rasked gripijuhud

Gripihooaja algusest ehk alates oktoobrist on vajanud gripi tõttu haiglaravi  623 patsienti, neist 66 protsenti olid tööealised või vanemad inimesed. Kõikidest haiglaravi vajanutest 287 on jõudnud haiglasse viimasel kolmel nädalal.

Intensiivravi on terviseameti andmeil vajanud 74 inimest vanuses 45 – 92 eluaastat, neist  70 kuulusid  riskirühmadesse. Üks inimene oli väidetavalt eelnevalt terve, kolme inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks  jõudsid haiglasse üliraskes seisundis. 

Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 23 inimest vanuses 60 – 89 eluaastat. Kõik kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajadus ja surmajuhud) ülevaade põhineb Tartu ülikooli kliinikumi, Ida-Tallinna keskhaigla,  Lääne-Tallinna keskhaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Narva, Viljandi ja Pärnu haiglate poolt edastatud andmetel.

Hoidu gripist järgides nelja lihtsat reeglit: pese tihti käsi, köhides ja aevastades kata suu, hoia haigetega vahet, haigena püsi kodus.