ETTEVAATUST: enamikes solaariumites ületab UV-kiirgus soovitatud taset

Standardi järgi ei tohi päevitusseadmes mõõdetav kogukiiritustihedus ületada 0,3 W/m2.  2016. aasta uuringu andemetel ületas soovituslik väärtus 20-st uuritud seadmest 18-ne puhul. 2017 aastal jätkatud uuringu andmed näitavad sama tendentsi. Seega tuletab terviseamet inimestele meelde, et solaariumid ei ole ohutu alternatiiv õues päevitamisele. Nii päikese kui ka solaariumi UV-kiirgus võib kahjustada nahka.

UV-kiirgus kuulub kantserogeenide hulka, millel on vähktõbe tekitav ja selle arengut soodustav mõju. Solaariumi kasutamine võib põhjustada naha melanoomi, skvamoosrakulist kartsinoomi ning vähemal määral basaalrakulist kartsinoomi, eriti juhul, kui solaariumi kasutamine algab varajases eas.

Solaariumide kasutamisega seotud terviseriske mõjutavad UV-seadme ohutus, sh emiteeritava UV-kiirguse spekter ja intensiivsus, ning seadme kasutamisviis, sh nahatüübile sobiva päevitusseanssi kestuse valimine. Oluline roll on teenindaja pädevusel ning kasutaja teadlikkusel.

Kiiritustihedus päevitusseadme kasutaja nahal sõltub päevitusseadme ehitusest, UV-lampide, UV-filtrite ja katteklaaside seisukorrast ning koosmõjust. Kõrgendatud kiiritustihedust põhjustavate tegurite hulka võivad kuuluda:

• UV-lampide ebasobiv kiirgusspekter ja/või -võimsus (mittevastav ekvivalentsuskood),
• UV-seadme tehniline seisund (nt  kulunud pinna või mikropragudega filtrid/akrüülklaaskatted, muutused töörežiimides),
• UV-lampide tootja antud talitlusressurssi ületamine.

Jäta meelde: UV-kahjustuse vältimine võib teha naha jaoks rohkem head kui kõik teised nahahoolduse kombinatsioonid kokku.

Enne solaariumisse minekut tuleb määrata kindlaks oma nahatüüp: mida heledam nahk, seda lühem aeg tuleb valida solaariumis viibimiseks. Soovitav on piirata solaariumi külastust maksimaalselt  kahe korraga nädalas.