Foto: Vida Press
Toimetas Silja Paavle 5. märts 2018 09:30
Miks tabab inimesi suusaradadel äkksurm? Mida saab ise ette võtta, et sportimine tooks ainult rõõmu ja rahulolu?

Vastuse annab Ida-Tallinna keskhaigla kardioloog dr. Kristina Lotamõis suhtlusportaalis Facebook.

"Suuremate rahvaspordi sündmustega seoses on viimasel ajal jõudnud lisaks hulgale positiivsetele sõnumitele ka kurvemaid, seoses tervisesportlase tõsise terviserikkega või isegi surmaga lõppenud vahejuhtumitest. 
Üheltpoolt võivad sellised sündmused tabada iga inimest ükskõik kus, ka kodus voodis või siis terviserajal, siis nimetame seda saatuseks. Teisalt- on kindlad olukorrad, kus teadmiste ka kogemuste põhjal võiks väita, et tõsine terviserike oleks olnud suure tõenäosusega välditav. Järgnev ongi mõeldud nende olukordade selgitamiseks tervisesportlastele, nende sugulastele ja ka treeneritele, et vältida olukordi, kus hiljem arst saaks kurvalt tõdeda, et haiguse või surma ärahoidmiseks oleks vaja läinud suurt imet. 

Järgnev lugemine võib päästa Sinu või Sinu sugulase/tuttava elu!

Füüsilisel koormusel tekivad tervisehäired enamasti südame ja veresoonkonnaga seoses, neist sagedamini halva enesetunde, teadvusekaotuse või isegi surmani viivad südame rütmihäired. 

Ka üksik vahelöök ehk ekstrasüstol on nime poolest rütmihäire, aga olemuselt ohutu. Oluline rütmihäire on aga minuteid kestev väga kiire või vastupidi väga aeglane südame rütm, mille puhul süda küll töötab, aga vereringet ei toimu- seega aju jääb hapnikuta- esmalt tekib teadvusekaotus, kust veel on kiire abi korral võimalik taastuda peaaegu täielikult. 

Südameseiskuse jätkudes tekib aga mõne minuti möödudes juba ajukahjustus ning surm või siis mõnel juhul osaline teadvuse taastumine ning elu juba raske ajukahjustusega.

Terviserajal võib selline olukord juhtuda peamiselt kahel juhul:

1. Oma teada tervel ja sportlikul inimesel peale külmetushaigust, ületreeningut või harjumatult suure/ekstreemse koormuse järgselt. Viirushaigusest (nii hingamisteede kui ka seedetraktiga seotud) taastudes tuleks vältida suuremat koormust mõne nädala ja isegi mõne kuu jooksul , Kui oli tegemist antibiootikume/antiviraalset ravi vajava kopsupõletiku või grippi haigestumisega, kui tunnete väsimust ja on oluline koormustaluvuse langus ja eriti kui juba väikesel koormusel tekivad vahelöögid, higistamine ja/või nõrkus. Kahtluse korral võiks nõu pidada perearstiga, suurema koormuse harrastajatel (nt maraton) tasuks käia ka spordiarstil või teha koormustest. Viimane on ilma kliinilise näidustuseta pöördudes küll tasuline teenus, kuid uute jooksuriiete või spordikella kõrval märksa olulisem!

2. Varasemalt diagnoositud südamehaigusega inimesel, kui koormus on ebasobiv. Kindlasti suurendab riski ravimite ebaregulaarne tarvitamine, vahetu äge haigestumine. Kõigil südamehaigetel (k.a. kõrgvererõhutõvega ja püsiva kodade virvendusarütmiaga, eriti aga põetud südamelihase infarktiga, pärgarteri stendiga, südame klapihaigusega) tuleks enne suuremat koormust konsulteerida oma perearsti või südamearsti ehk kardioloogiga. Siin ei ole küsimus mitte ainult rütmihäire tekkes, vaid ka põhihaiguse ägenemises (nt uus südamelihase infarkt), ja hilisemas koormustaluvuse languses.

Lõpliku otsuse spordiüritusele või trenni minemisest teeb inimene ikkagi ise, kuid oluline on teada võimalikke riske. Tervist parandama pidanud tegevus, nagu tervisesport, ei peaks viima tõsise terviserikke või surmani."