Palavikku alandavaid ravimeid tuleks võtta alles siis, kui palavik mitmendat päeva üle 38 kraadi ulatub.Foto: PantherMedia/Scanpix
Hea nõu
6. märts 2018, 09:18

GRIPIHOOAEG: väike palavik teeb haigestunud inimesele vaid head (2)

Inimorganism on justkui saunaahi – kui bakterid või viirused ründavad, kütab organism pahalastele sauna, et nad ära kõrbeks. Ka arstid rõhutavad, et palavik on keha kaitsereaktsioon ning väiksemast palavikust, kui seda on 38 kraadi, tuleks käed eemale hoida. 

Qvalitase arstikeskuse peaarst Toomas Põld selgitab, et normaalse kehatemperatuuri (36,6 kraadi - toim) juures ei saa organism haigusetekitajast võitu. See on ka põhjus, miks organism kuuma juurde keerab. “Kui kehatemperatuur tõuseb, siis lööb süda kiiremini, mistõttu toimub põletikulistes kudedes verevarustus paremini. Nii on ka kaitserakkudel suurem võimalus põletikukoldesse sattuda,” räägib ta.  

Alla 38 kraadist palavikku ära alanda

Põld märgib, et täiskasvanutel on põletikulise haiguse korral 38-kraadine palavik täiesti normaalne. “Sellist temperatuuri võiks paar päeva hoida ja palavikualandajat mitte võtta,” sõnab tohter. Kui palavik aga paari päeva möödudes ise alla ei lähe, tuleks ikkagi kunstlikult temperatuuri maha keerama hakata. 

Ka City tervisekliiniku üldarst Kristel Amjärv rõhutab, et palavikku alandavaid ravimeid tuleks võtta alles siis, kui palavik mitmendat päeva üle 38 kraadi ulatub. “See on enam-vähem see piir, kus palavikul ei ole enam haigustekitajatega võitlemise toimet ning algab organismi kurnamine,” sõnab ta. Amjärv lisab, et kui kehatemperatuur on alla 38 kraadi, on ennekõike oluline jääda töölt või koolist koju ning puhata. “Tähtis on lamamine ja rahulik kodune elu. Tarbida tuleks vedelikke ja süüa kergemaid mõnusaid toite nagu seda on erinevad puuviljad ja jogurtid.” 

Mõlemad tohtrid rõhutavad, et palavikus inimene peaks jooma ka rohkelt vett. “See on vajalik, et asendada higistamisega kaotatud vedelikku,” ütleb Amjärv. Doktor Toomas Põld lisab, et kui muidu joob inimene päevas keskmiselt kaks liitrit vedelikku, siis haigena peaks see kogus olema 2,5 kuni kolm liitrit. “Kuum tee sidruniga on ka muidugi hea, aga peamine vedlik peaks haigel olema ikkagi vesi,” rõhutab Põld. “Kui inimesel on palavik, siis läheb veri nn paksuks. Vererakkudel on aga kergem liikuda vereringes, mis on vedel,” lisab ta.  

Kodused vahendid aitavad

Kui haigeks on jäänud laps, siis tuleks doktor Amjärve sõnul jälgida, et laps jooks rohkelt vett. Kõrge palaviku korral tuleks lapse ihu jahutada jahedate mähistega. “Otse loomulikult ei tohi mähiseid teha külmavärinate korral,” täpsustab arst. Tohter lisab, et beebidel tuleks palaviku korral ära võtta mähkmed.

Doktor Amjärv räägib, et tervist aitavad parandada sinepipulbriga jalavannid, looduslik antibiootikum küüslauk ning naturaalsed teed. “Vanaema teed võiksid olla alati kodus valmis olla! Näiteks vaarika-sidruni-ingveri-kaneeli tee, millele lusikaga mett juurde võtta. Samas tuleks arvestada, et ei oleks nimetatud asjadele allregiaid.”

Amjärv soovitab ka haigestunud inimese toa õhku niisutada. Eriti lastetoa.

“Väikelastega peredel peaks kindlasti olema kodus auruaparaat – niiske füsioloogilise lahusega aur hoiab hingamisteed vabad.” Ka tuleks Amjärve sõnul haige tuba tuulutada. Seda muidugi ajal, kui haigestunud inimene ise toas ei viibi.

Põld lisab, et kodus viibiv haige peaks seljas kandma pikkade varrukatega pluusi, sest isegi kui tekk on peal, kiputakse käsi sealt ikkagi välja pistma.

Saunalavale pole haigel asja

Kõrge palavikuga kaasnevad sageli ka külmavärinad. Sel juhul ei tahaks ju teha muud, kui paks vatitekk üle pea tõmmata ning ohkida. Arstid märgivad aga, et kui palavik on juba kõrge, peaks tekk olema õhuke. “Paksu teki alla koguneb soojus ja see ei pääse sealt välja. See omakorda võib palavikku tõsta,” räägib doktor Põld. “Kui palavik tõuseb üle 40 kraadi, tuleks haigele peale laotada vaid pelgalt voodilina.”

Kuigi sõbrad võivad laupäeva õhtul lõõpida, et pole ühtegi haigust, millest ei saaks võitu kõva vihtlemine, siis nende juttu ei maksa siiski kuulata. Doktor Põllu sõnul peaks palavikus inimene eemale hoidma nii saunast kui kuumast vannist. “Iseenesest pole kuum kõige halvem, aga haige inimene jahtub pärast sauna kiiresti maha ning organism võib kaitsereaktsiooniks palavikku veelgi tõsta. Seetõttu pole veeprotseduurid soovitatavad.”

Palavik kui ainuke sümptom

Aga kui muid kaebusi peale palaviku pole? Doktor Amjärv loetleb, et kehatemperatuur võib tõusta ka psüühilisel erutusel, ülitugeva füüsilise pingutuse korral, pärast aasta esimesest tugevamat päikesevanni ning ka hormonaalsüsteemi ja immuunsussüsteemi häirete tõttu – näiteks 1-2 päeva pärast vaktsineerimist. “Imikutel ja väikelastel võib kehatemperatuur tõusta nutmise tõttu ning ka siis, kui laps on liialt soojalt riidesse pandud.”

Doktor Põld lisab, et kui kordub muster, kus inimene tunneb end hommikuti hästi, kuid igal õhtul tõuseb palavik, tuleks kindlasti pöörduda perearsti poole. “Arsti juures tuleks lasta teha muu hulgas veenivereproov ja uriinianalüüs.” 

Külmetushaiguse esimestel päevadel, mil immuunsussüsteem on nõrk, ei soovita aga doktor Põld perearsti ukse taha istuma minna, sest seal on teisigi haigeid. Doktor Kristel Amjärv soovitab pereõega konsulteerida, kas tuleks end siiski perearsti vastuvõtule registreerida.

Ta lisab, et perearsti või -õega tuleb kindlasti konsulteerida, kui palavik püsib vaatamata alandajatele 24 tundi järjest üle 39 kraadi. Kui tekib raske haigusseisund, tekivad hingamisraskused, kaob joogiisu, tekivad teadvushäired või krambid, tuleb kindlasti kohe arsti poole pöörduda.

Põld märgib,et palavikus laste puhul on põhjendatud ka kiirabi välja kutsumine. “Kui laps on ikka väga uimaseks ja viletsaks jäänud ning palavik ulatub üle 39 kraadi, tuleks kiirabi välja kutsuda ning lasta teha täpsemad uuringud.”

Amjärv rõhutab aga, et viirushaigus ei hakka naljalt külge siis, kui hoida immuunsüsteemi tasakaalus, olla positiivne ning heatujuline. “Ka tuleks haiguse ennetamiseks liikuda päevas vähemalt pool tundi värskes õhus, teha mõõdukalt endale sobivat trenni, toituda tervislikult ning jälgida 8+8+8 rütmi, kus tööaeg, vaba aeg ja uni on ööpäevas võrdselt ära jaotatud.”

 KAS TEADSID?

Gripi tunneb ära kõrgest palavikust

Doktor Kristel Amjärv selgitab, et gripp algab tavaliselt äkki. Tekib väga halb enesetunne, lihasvalu, kuiv köha ja vappekülmaga kõrge palavik (alates 39 kraadi), mis kestab keskmiselt 3-5 päeva.

“Rino-adeno-paragripi viirused põhjustavad aga külmetushaigusi. Immuunsuse langusel, külmetamisel ja stressirohkes olukorras oleme vastuvõtlikumad viirushaigustele. Nendel juhtudel hakkavad meis elavad viirused põhjustama haiglast enesetunnet, aevastamist, nohu, kurgu kipitust, valu ja palavikku, mis jääb tavaliselt alla 38 kraadi,” selgitab Amjärv.