Logopeed: „Vanemad, rääkige oma lastega. Kõne areneb suheldes.“ (5)

Üldlevinud on teadmine, et kui laps ei häälda korralikult r-tähte, tuleb logopeedilt abi otsida. Millised on aga teised märgid, millal logopeedi poole pöörduda?

„Kui lasteasutuses on logopeed, siis üldjuhul märkab logopeedilise abi vajadust kas tema või õpetaja, olgu see siis lasteaia- või kooliõpetaja,“ sõnab Sirli Pikk. Rajaleidja keskustesse pöörduvad järjest enam lapse kõneprobleemidega aga ka vanemad otse nii enda kui ka mõne teise lapsega tegelenud spetsialisti soovitusel.

Ennekõike peaks Sirli Pika sõnul logopeedilt abi otsima siis, kui lapse kõne on arusaamatu või ta ei saa teistest aru. Samuti siis, kui on näha, et laps tahab rääkida ehk suhtlussoov on tal olemas, kuid ta ei saa kõnelda.

Kõne areneb suheldes

Sirli Pikk ütleb, et logopeedidel on ka oma arengu verstapostid, mille järgi lapse abivajadust hinnata. Näiteks ei pruugi lapse kõnega olla kõik korras, kui ta kaheaastasena räägib vaid üksikute sõnadega väikeste lausetega kõnelemise asemel. Või kui kolmeaastane laps räägib, kuid tema kõnest ei saa aru või on tal sõnalõpud sassis. Samuti, kui lapsel pole suhtlussoovi.

Lisaks häälikuprobleemid ehk kui laps korralikul r-tähte ei häälda. „Selliseid probleeme on viimasel ajal aga väheks jäänud, järjest enam on lapse kõneprobleemid komplekssemad,“ sõnab logopeed.

 „Vanemad, rääkige oma lastega. Suhelge nendega igapäevastel teemadel juba beebi- ja väikelapseeas. Kommenteerige igapäevaseid tegevusi, mida sööma hakkate, mida teete, kuidas on õues ilm ja nii edasi,“ lausub Sirli Pikk, et lapse kõne arenguks saab vanem ka ise kodus palju ära teha. Lapse kõne arendavad ka kõikvõimalikud luuletused, laulud ja liisusalmid, samuti ühine raamatute vaatamine ja lugemine. „Kõne on suhtlusvahend ning see areneb suheldes. Seega peame lapsele looma soodsa keskkonna suhtlemiseks,,“ rõhutab ta.

Eestis napib logopeede

Sirli Pikk soovitab lapsevanematel logopeedilt abi otsida kohe, kui lapse kõnes mingeid kõrvalekaldeid tekib. Sest mida varem kõne korrigeerimisega alustada, seda paremad on tulemused. Samas nendib ta, et Eestis on haridussüsteemis logopeedide järele tõsine puudus – praegu ametis olevad logopeedid ei jõua kõigi abivajajatega tegeleda.

Mida teha, et logopeedide arvu suurendada? „Eks selle üle murravad praegu pead nii kohalikud omavalitsused kui lasteasutused,“ märgib Sirli Pikk. Suur edasiminek on tema hinnangul see, et Tartu ülikoolis võetakse tänavu logopeedia eriala magistrantuuri vastu varasemast poole rohkem ehk 22 tudengit. „See on väga suur edasiminek, mis näitab, et ülikoolis on mõistetud ühiskonna vajadusi,“ sõnab Pikk.

Samamoodi on probleemiks logopeedide palk ja töötingimused – üle Eesti on need erinevates paikades väga erinevad. Sirli Pika sõnul tuleks logopeedi tööd rohkem väärtustada, see soodustaks ka noorte suuremat huvi selle eriala vastu. „Töö on põnev, aga väga raske,“ kostab 18 aastase töökogemusega Pikk.

Tööpuudust sellel erialal aga ette näha pole, sest nagu näitavad trendid – kõneprobleemidega laste arv on ikka tõusuteel. Miks, sellele pole Sirli Pika sõnul ühest põhjus. Küll aga toob ta välja kolm olulisemat neist.

Esiteks on kasvanud nii lapsevanemate kui kõigi inimeste teadlikkus ning abi osatakse otsida varem.

Teiseks on ühiskond ja meditsiin edasi arenenud ning elule aidatakse ka sellised lapsed, kellele varem elulootust ei antud. Kuid paratamatult on neil edasises elus keerukaid tervisehädasid ning ka logopeedilisi probleeme.

Ning kolmanda võimaliku põhjusena nimetab logopeed selle, et inimesed ei suhtle enam omavahel nii nagu vanasti ning silmast silma suhtlemist on jäänud vähemaks. Ehk teisisõnu, lapse jaoks pole aega. „Ma tahan väga, et vähemalt see põhjus lapse kõneprobleemide algallikana kaoks. Sellele saame kindlasti kõik ise kaasa aidata,“ rõhutab logopeed veelkord lapsega suhtlemise olulisust.