„Kehvveresus tekib, kui luuüdis ei moodustu piisavalt uusi punavererakke ja ei sünteesita piisavalt hemoglobiini,“ räägib meditsiinilabori SYNLAB laboriarst Meeli Glükmann.
Hemoglobiin sisaldab rauda, mis võimaldab siduda hapnikku ja transportida seda kõikidesse organismi kudedesse. „Kui koed saavad piisavalt hapnikku, tunneb inimene ennast terve ja värskena. Kehvveresuse korral tekib kudedes niinimetatud hapnikunälg,“ selgitab arst. Selle süvenedes, võivad tekkida erinevate organite ja kudede funktsioonihäired, kahjustused ja lõpuks haigused.
Aneemia avaldub mitmel moel
Kehvveresuse sümptomid on Meeli Glükmanni sõnul inimestel erinevad, päris ainuomaseid tunnuseid ei ole. Enamlevinud on kahvatus ja väsimus, närvilisus ja vahel ka südamepekslemine füüsilisel pingutusel.
Sagedamini esinevateks aneemiate põhjusteks on raua-, folaadi- ja vitamiini B12 puudus organismis ehk nn ’’toitumisaneemiad’’. „Need võivad kujuneda ebapiisava ja tasakaalustamata toitumise tagajärjel, aga ka suurenenud toitaine tarbimisvajaduse korral,“ räägib laboriarst, et raseduse ajal, kasvamise perioodil ja suure füüsilise koormusega treenivatel sportlastel on nende ainete vajadus suur.
Aneemia põhjuseks võivad tema sõnul olla ka liigne või krooniline verekaotus (nt vererohked menstruatsioonid), samuti ka seedetrakti haigused. „Juhul, kui kehvveresus on tekkinud toitumisvigade tõttu, on inimese vereloome korras ja aneemia allub ravile tavaliselt hästi,“ sõnab Meeli Glükmann.
Põhjuseid on rohkem
Üks grupp aneemiaid on seotud toitumisega. „Teine grupp on raskemad, kuid õnneks harvemini esinevad immuunsüsteemi või teatud ravimite poolt põhjustatud vereloome häiretega seotud aneemiad,“ räägib laboriarst, et kehvveresus võib tekkida ka mõnede krooniliste haiguste ja infektsioonide tüsistusena. Seda kehvveresuse vormi nimetatakse kroonilise haiguse või ka põletikuaneemiaks. „Sellisel juhul sarnaneb kehvveresus küll rauapuudusaneemiale, aga terveneda aitab põhihaiguse õige ravi, mitte rauarikka toidu söömine,“ räägib Glükmann.
Valest toitumisest tuleneva aneemia esinemissagedus on nii Eestis kui ka mujal maailmas tema sõnul suur ja sageli ka aladiagnoositud. „Rauapuuduse olulisem põhjus tänapäeval on rauarikaste toiduainete ebapiisav tarbimine,“ nendib ta.
Organismi rauavarud naistel on väiksemad kui meestel. Suurenenud rauavajadus on kasvueas imikutel, väikelastel, lapseootel- ja imetavatel- ning vererohke menstruatsiooniga naistel ja ka sportlastel. Raua sisaldusele toidus peaksid arsti soovitusel rohkem tähelepanu pöörama ka taimetoitlased.
Mitmekesine toit aitab
Taimsetes toiduainetes küll sisaldub rauda, kuid neis olev raud on inimorganismile raskesti kättesaadav ega hästi imendu seedetraktis. „Taimedest imendub vaid 5-8% sisalduvast rauast ja imendumine on veelgi vähenenud maohaiguste korral,“ selgitab arst.
Rauarikkad toiduained on tailiha, nii looma-, sea- ja lambaliha; maks, vereproduktid, austrid, munad. Taimed, mis sisaldavad rauda on spinat, kaunviljad, kuivatatud puuviljad, näiteks rosinad, aprikoosid, banaanid jt. Raua imendumist soodustavad C-vitamiini sisaldavad toiduained: tsitruselised, paprika, tomat, porgand jm.
„Juba väljakujunenud rauapuudusaneemia korral ei piisa ainult toitumise korrigeerimisest, oluline on lisaks võtta rauapreparaate, mida soovitab arst,“ rõhutab Meeli Glükmann. Rauapreparaate võetakse tühja kõhuga, peale tuleb juua vett või mahla, kindlasti mitte piima, teed või kohvi - viimased hoopis pidurdavad raua imendumist seedesüsteemist.
Kehvveresuse üheks põhjuseks võib-olla ka vitamiini B12 puudus toidus. See vitamiin on vajalik punavererakkude arenguks, normaalseks vereloomeks, närvisüsteemi ja naha häireteta toimimiseks. B12 sisaldub vaid loomsetes toiduainetes, sh nt piimatoodetes ja munas ning selle varusid jätkub organismis umbes kaheks aastaks. „Vitamiini hulk on sageli vähenenud vanemas eas, selle taset veres saab määrata lihtsa vereanalüüsiga,“ sõnab arst.
Foolhape (folaat) on B grupi vitamiin, mis koos vitamiin B12-ga on vajalik nukleiinhapete ja aminohapete sünteesiks, valkude, rasvade ja süsivesikute normaalseks ainevahetuseks. Folaadi vajadus suureneb raseduse ajal. „Inimene peaks saama oma igapäevase folaadikoguse just taimsest toidust, seda sisaldub palju rohelistes lehtköögiviljades, näiteks rohelises salatis, spinatis ja puuviljades, näiteks apelsinis ja mangos ning vähemal määral ka loomses toidus, näiteks maksas,“ loetleb Meeli Glükmann. Vähesel määral toodab folaati ka seedekulgla mikrofloora. Vitamiini tagavarast maksas jätkub kuni kolmeks kuuks.
Analüüsid annavad vastuse
Kehvveresuse põhjused on oluline varakult avastada. Esmaseks kehvveresuse põhjuste väljaselgitamiseks ja diagnoosimiseks sobivad lihtsad vereanalüüsid. Selleks tuleks Meeli Glükmanni sõnul pöörduda oma perearsti poole või otse meditsiinilaborisse.
Tüüpiliseks aneemiale viitavaks näitajaks on vere madal hemoglobiinitase, kuid vastavalt kehvveresuse vormile on võimalik teha mitmeid erinevaid vereanalüüse nagu hemogramm, ferritiin, vitamiin B12, folaat, retikulotsüüdid, lahustuvad transferriini retseptorid jne.
SYNLABi laboriarstid on tema sõnul koostanud Kehvveresuse paketi, mis koosneb kuuest analüüsist. Analüüside tulemused näitavad kehvveresust või selle eelset seisundit ning aitavad selgitada kehvveresuse põhjust. Seda saab tellida otse ja mugavalt erapatsiendiportaalist MINU.SYNLAB.EE või laborist. Seejuures on analüüsi andmine lihtne: vereproovi saab anda ilma eelregistreerimiseta lähimas SYNLABi verevõtukohas ja vastused jõuavad samasse portaali hiljemalt kolme tööpäeva pärast. Kui nende põhjal tekib küsimusi, saab lisaks tellida laboriarsti konsultatsiooni ning vajadusel saab analüüside tulemused edastada ka oma perearstile või erialaarstile.
Hea teada
* Rauapuudusaneemia on kõige sagedasem kehvveresuse vorm, seda esineb rohkem kui 5%-l arenenud riikide elanikest.
* Rohkem kui 20% naisi, pooled rasedad ja 3% mehi kannatab nimetatud rauapuuduse käes.
* Väga levinud on ka latentne rauapuudus, mida esineb 30%-l kooliealistest lastest ja rasedatest. Latentne rauapuudus tähendab seda, et hemoglobiin on küll normis, aga raua tagavara ehk ferritiini organismis napib.
Kommentaarid (0)