Foto: Martin Ahven
Terviseuudised
11. märts 2018, 09:21

NETIMEDITSIIN: Facebookis retseptiravimeid müüa ei tohi, kuid kuulutusi leiab lademetes (59)

On ammu teada tõde, et internetist saab kõik kätte, kui vaid otsida oskad. Kauba kvaliteedis ei saa paraku alati kindel olla. Kui untsuläinud kleidiostust enamasti suuremat kahju ei tõuse, siis teiselt internetikasutajalt ostetud ravimite tarvitamisel võivad olla drastilisemad tagajärjed. 

Facebooki gruppidest võib leida kõiksugu huvitavat kraami ja ilmselt ei leidu asja, mida sealtkaudu osta ei saaks. Muu huvitava ja kohati naljaka kraami kõrval leiab ka murettekitava kaubaartikli - ravimid. Kusjuures enamasti ei äritseta käsimüügiravimitega, millele igaüks saab ise apteegist koju tuua, vaid retseptiravimitega, kusjuures enim torkavad silma depressiooniravimite müügikuulutused. Enamasti tundub tegemist olevat isikliku ravi ülejääkidega või juhtumitega, kus arst muutis raviskeemi, kuid eelmised rohud olid juba välja ostetud. Täishinda ravimite eest enamasti ei küsita.

POOLE HINNAGA: Facebookist ravimeid ostes võidad hinnas, aga ravimi kvaliteedi eest ei vastuta keegi Foto: Kuvatõmmis Facebookist

Olgu taolised müügikuulutused kuitahes heade kavatsustega üles pandud, Eesti Vabariigi seadused tavainimesel ravimeid müüa ei luba. Ravimiameti kinnitusel on väljaspool apteeki ravimite müümine ebaseaduslik ja ohtlik, kusjuures seaduse silmis pole vahet, kas kaubeldakse kangete retseptiravimite või igas apteegis müügil oleva nohurohu ja valuvaigistitega. Ka isiklikke ravimijääke pole lubatud müügiks pakkuda ega niisama ära anda. 

„Retseptiravimid just seetõttu ongi retseptiravimid, et nende kasutamine peab toimuma arsti kontrolli all, et tagada nende kasutamine õigel näidustusel, saavutada soovitav toime, vältida kõrvaltoimeid ja ohtlikke tüsistusi,“ selgitab psühhiaater Andres Lehtmets. Ravimite apteegist ostmine tagab aga kindlustunde, et tegemist on kindlasti just soovitud ravimiga. Müügikuulutuste kommentaariumides võib märgata inimesi, kes õhutavad ravimeid mitte ostma, toovad välja tegevuse ebaseaduslikkuse ning räägivad ohtudest, mis kaasnevad, kui inimene hakkab tarvitama talle mitte välja kirjutatud ravimit. Sellele vaatamata leidub huvilisi ning ilmuvad ka uued müügikuulutused.

Ka Ravimiameti inspektsiooniosakonna juhataja kohusetäitja Katrin Kollist rõhutab, et mujalt kui apteegist ravimeid osta ei tasu. „Suvalisest kohast ostetud ravim võib olla valesti säilitatud, aegunud või võltsitud ja seetõttu kasutamisel ohtlik. Samal põhjusel ei tohi vastu võtta ka kellegi teise ravikuurist üle jäänud tablette,“ sõnab Kollist ja lisab, et tervisemuresid tuleks arutada esmalt arsti või apteekriga. 

„Kõik haigused ja haigussümptomid ei vaja ravi ja ravimi määramist, samas vajavad paljud haigused, mida pole võimalik ise kodustes tingimustes diagnoosida, kindlasti ravi,“ selgitab Kollist. Kõige sobivama ravimi õigema annuse aitavad välja valida arst ja apteeker, samuti nõustavad nemad, kuidas ravimit õigesti kasutada. Kollist soovitab kõigil, kel on vihjeid ravimite ebaseadusliku müügi kohta, sellest Ravimiametile või politseile teada anda.