Koeensüüm Q10 on kehas loomulikult esinev vitamiinisarnane aine, mis võimaldab rakus energiat toota ning seeläbi vältida väsimust, jõuetust ja kehalise koormuse taluvuse vähenemist. Lisaks on ta tugevate antioksüdantsete omadustega. Tervisliku elustiili ja tasakaalustatud toitumise korral on koeensüüm Q10 piisav tase meie organismis tagatud. „Lisaks otse toidust saadule sünteesib keha seda ka ise,“ ütleb Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünberg.
Miks on Q10 oluline?
Q10 tõstab vastupanuvõimet stressile ja haigustele ning aitab pingelisel eluperioodil hoida keha tervena. Samuti parandab ta mälu, suurendab keskendumis- ja analüüsivõimet ning aitab ennetada viirushaigusi. Koeensüüm Q10-l on ka vererõhku ja veresuhkru sisaldust langetav toime. „Q10 leidub kõige rohkem just südames, kuna südamelihase energiatarve on suur,“ sõnab Entsik-Grünberg.
Tema kinnitusel tähendab pidevalt madal koeensüüm Q10 tase organismis suuremat südame- ja veresoonkonnahaiguste, igemepõletiku, immuunsüsteemi häirete ja kasvajate ning närvisüsteemi kahjustavate häirete, näiteks seniilsuse, ohtu. „Q-vitamiin osaleb rakkude oksüdatiivsete ühendite regulatsioonis, mispärast on sel oluline roll keha vananemisprotsessi pidurdamisel. Seetõttu kasutatakse seda palju kosmeetikas, näiteks nahakreemides ,“ ütleb Südameapteegi proviisor.
Millistest toiduainetest Q10 saada?
Q10 leidub nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes. Eriti palju sisaldavad koeensüüm Q10 merekalad, nagu makrellid ja sardiinid, samuti leidub seda rohkelt munas, kana- ja sealihas, sojaõlis, täisteraviljatoodetes, pähklites ja spinatis. Südameapteegi peaproviisor selgitab, et koeensüümi korralikuks imendumiseks peensooles on vaja rasvast keskkonda – seetõttu on eelnimetatud toiduained head ka Q10 vitamiini omastatavust silmas pidades. „Q10 imendumisel on olulised ka korralikult töötavad kõhunääre ja sapphapped,“ lisab Entsik-Grünberg. Meie organismis on Q10 sünteesijaks maks. Süntees toimub, kui maks on terve ja seal on küllaldaselt B-rühma vitamiine.
Koeensüüm Q10 omastamist pärsivad kestvalt raualiigne toit, lahtistitena töötavad mineraalõlid, kloriididerikas joogivesi, suukaudsed rasestumisvastased vahendid, paljud antibiootikumid ja rääsunud taimsed ning loomsed rasvad. „Vitamiin Q10 puuduse kõige levinumaks põhjuseks ongi peensoolehaigused, rasvavaene toit, pikaaegne kolesteroolilangetavate ravimite tarbimine, mitmete ravimite pikaajaline kooskasutamine ja maksa tööd häiriv krooniline alkoholism,“ märgib proviisor.
Kui palju Q10 organism vajab?
Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünberg räägib, et alates 25. eluaastast hakkab Q10 süntees organismis vähenema. „Igapäevase toiduga saame seda 10–20 mg, vaja oleks aga 30–60 mg. Toidust ja mujalt saadavaks koeensüüm Q10 päevaseks ohutuks koguseks peetakse 200 mg,“ selgitab ta lisades, et uuringud pole näidanud, et selle normi ületamine võiks põhjustada pikaajalisi raskeid kõrvaltoimeid.
Kommentaarid (0)