Imesid juhtub! Ka kõnetuks nimetatud lapse võib logopeedi nippidega rääkima saada (16)

Tallinnas Tondil asuva kooli koridoris astub lillelises kleidis tüdruk jalatugede abil oma esimesi samme. Taamal pingil istub sulejopes poiss, käes väike paberitükk, millele ritta sätitud pildid selgitavad, et peagi läheb ta kelgutama. Koridoris sagivate laste ja õpetajate vahel sammub Linnu Mae, erivajadustega laste logopeed, kes juhib liitpuudega lastele mõeldud kooli.

Ei õueminekuootel poiss ega samme harjutav tüdruk suuda öelda sõnu, mis kirjeldaksid, mida nad parasjagu teevad. Logopeed Linnu Mae heidab ette, et kui laps ei räägi, pannakse liiga sageli erinevatesse hinnangutesse ühesõnaliselt kirja sõna „kõnetu“. „Ja siis?“ küsib Mae. „Kui mina kirjutan lapsele kommunikatsioonihinnangut, siis ma mingil juhul ei kirjuta, et ta on kõnetu. Kirjeldan, kuidas ma lapsega suhtlen: milline on kõne mõistmine, milline on sõnavara, milline on lauseloome. Ja kui ma jõuan selleni, mida ei ole, siis [kirjeldan] kuidas ma suhtlen mitteverbaalselt.“ 

„Mulle meeldivad [need, kelle kohta öeldakse] kõnetud,“ ütleb Mae. „Mulle meeldivad liitpuudega lapsed. Mulle meeldivad need, kes juba mitmenda logopeedi juurde tulevad. Ka skandaalsed,“ lisab ta. „Kui mitte midagi ei ole, siis mulle meeldib leida see, mis on.“