Foto: Panthermedia
Silja Paavle 19. märts 2018 21:48
Saabuv kevadine soojus kuulutab puugihooaja algust, mis tähendab, et just praegu on õige aeg mõelda enese puugihaiguste eest kaitsmisele.

Eestis on puukentsefaliiti diagnoositud 1950. aastast alates. Haigestumist esineb aprillist novembrini, kuid soojadel talvedel on haigestumine võimalik ka näiteks detsembris. Puukide aktiivseks elutegevuseks peab ööpäevane keskmine temperatuur olema vähemalt 5–7 °C. Aktiivne puuk varitseb oma saaki sageli mõnel rohukõrrel umbes paarikümne sentimeetri kõrgusel maapinnast.

Puugihammustust harilikult ei tunta, sest puuk eritab oma süljega ka veidi tuimastavat, samuti vere hüübimist takistavat ainet. Viirusega võib nakatuda ka sõrmedel olevate pisikriimustuste kaudu, kui puuki sõrmede vahel katki vajutada. Nakatuda võib haigete kitsede piima või sellest piimast valmistatud tooteid tarvitades.

Puukentsefaliidi peiteperiood kestab 2–28 päeva (harilikult 7–14 päeva). Mida lühem on peiteperiood, seda raskem on üldjuhul haiguse kulg. Haiguse algus võib olla tagasihoidlik – esineb kerge palavik, halb enesetunne, peavalu, lihasvalud, iiveldus, isutus, seedehäired, ülemiste hingamisteede katarri nähud. Nädala jooksul need kaebused kaovad, haige paraneb. Kolmandikul nakatunutest tekib 2–8 päeva jooksul, vahel ka kuni 20 päeva hiljem, uus kehatemperatuuri tõus, kaasneb tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, valguskartus, kuklakangestus, uimasus ja üldine halb enesetunne, kujuneb välja peaaju- ja ajukelmepõletik. Enamasti haiged paranevad.

Järelnähtudena võivad ilmneda varasemast kiirem väsimine, töövõime langus, üldine närvilisus ja pingepeavalud. Sageli võib vanematel inimestel püsiva närvisüsteemikahjustusena jääda jäsemete halvatus, mälu- ja koordinatsioonihäired. Haiglaravi on vajalik, et täpsustada diagnoosi, kergendada haige vaevusi ja määrata neuroloogilise kahjustuse ulatus.

Ainus hea asi puukentsefaliiti haigestumise juures on see, et haiguse läbipõdemine annab eluaegse kaitse – haigestutakse ainult kord elus.

Haigestumise vältimiseks, soovitab Aino Rõõm vaktsineerimist. Puukentsefaliidi viiruse vastane vaktsineerimine on tasuline ja koosneb kolmest doosist, mille järel tuleb vaktsineerida iga viie aasta järel ühe doosiga. Esmasel vaktsineerimisel tehakse kaks vaktsiinidoosi 1–3kuulise vaheajaga ja kolmas doos  6‒12 kuud hiljem.

Immuunsuse tekkimine võtab aega ehk alles nädal pärast teise doosi manustamist on antikehade hulk veres piisav ja inimene puukentsefaliidi eest kaitstud. Selleks, et antikehade kõrge hulk püsiks, tuleb teha kolmas doos ja hiljem vaktsineerida ühe doosiga. „Vaktsiin on Eestis püsivalt olemas ja vaktsineerida on võimalik igal ajal,“ kinnitas Rõõm. Ta lisas ka, et pärast vaktsineerimist on süstekoht tavaliselt mõnda aega hell ja tõusta võib väike palavik, kuid see möödub ööpäeva jooksul.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon