Foto: PantherMedia/Scanpix
Liigume
24. märts 2018, 12:00

Jäta meelde oma TERVISE numbrid!  

Õpi pähe viie olulise tervisenäitaja numbrid, mis mängivad sinu elus tähtsat rolli, ja pea meeles, et sina ise suudad hoida oma näitajad õige eluviisiga normis!

1. 120/80 mm Hg on normaalne vererõhk.

Vererõhku iseloomustab kaks olulist numbrit. Esimene neist (süstoolne) näitab südamest välja paisatava vere rõhu maksimumväärtust, teine (diastoolne) rõhku arterites löökidevahelisel puhkeperioodil ehk tagasivoolurõhku.

Normnäitajad on küllaltki individuaalsed, kuid kõrgeks loetakse vererõhku, mis on puhkeolekus korduval mõõtmisel üle 140/90 mm Hg, ja madalaks rõhku alla 105/60 mm Hg.

Normist väljas?

Madal vererõhk võib tekitada ebameeldivat enesetunnet, näiteks pearinglust ja väsimust, kuid see ei ole organismile ohtlik. Püsivalt kõrget vererõhku ehk hüpertensiooni peetakse vaikseks tapjaks, sest tihti inimene seda ise ei taju. Hüpertensioon põhjustab südamehaigusi, ajuinsulti, neerupuudulikkust.

Paranda oma numbreid!

Loobu liigsest soolast, alkoholist ja suitsetamisest. Püsi normaalkaalus, liigu aktiivselt ja vaata üle oma menüü. Stress ja ülekoormus tõstavad vererõhku, nii et puhka piisavalt!

2. Keskmiselt 140 g/l on vere normaalne hemoglobiinisisaldus, olenevalt vanusest ja soost.

Hemoglobiin kannab vere punalibledes hapnikku kudedesse laiali. Hapnikukandja moodustumiseks on vaja rauda, B12-vitamiini ja foolhapet.

Normaalne hemoglobiinisisaldus:

Mehed: 138–182 g/l
Naised: 121–151 g/l
Lapsed: 111–160 g/l
Rasedad: 110–120 g/l

Normist väljas?

Kui hemoglobiini hulk veres väheneb, tekib kehvveresus ehk organism ei suuda enam korralikult omastada hapnikku. Madalale hemoglobiinitasemele võivad viidata kahvatus, loidus, väsimus, jõuetus, minestamine, tähelepanu- ja mäluhäired. Ülemäärane hemoglobiinisisaldus võib jällegi põhjustada veres trombe, seeläbi suurendada ka infarkti- ja insuldiriski.

Kõrgele hemoglobiinitasemele ei vihja tavaliselt miski, selle teeb kindlaks vereproov.

Paranda oma numbreid!

Madala hemoglobiinitaseme korral tuleb esmalt üle vaadata menüü. Abi on rauarikastest toitudest (punane liha, maasikad, herned jt rohelised köögiviljad, mandlid). Tõsisema aneemia korral tuleb läbi teha uuringud ja tableti- või süsteravikuur. Vaja on välja selgitada, ega organismis ole parasiite (näiteks paeluss). Vahel võib tegu olla ka “vaikse” verekaotusega (seedetraktihaavand, vererohked menstruatsioonid).

Suure hemoglobiinisisalduse korral tuleks juua võimalikult palju, järgida tervislikku eluviisi ja unerežiimi. Ka norskamine tõstab hemoglobiinitaset. Raskematel juhtudel võetakse appi tablettravi.

3. Alla 0,8 on ideaalne vöö ja puusa suhe (VPS).

Ohtu tervisele ei näita ainuüksi kaalunumber, vaid ka vöö ja puusa ümbermõõdu suhe. Pirnikujulise kehaga inimesel koguneb rasv peamiselt puusade piirkonda. Tervisele kehvem variant on õunakujuline keha, sest siis ladestub rasv peamiselt vööpiirkonda.

Vöökoha ümbermõõtu mõõda ribide alt, niudeluust kõrgemalt. Puusi mõõda kõige laiemast kohast, hoides jalgu koos. Vööümbermõõt jaga puusaümbermõõduga ja saad oma tervisenumbri.

Mehed         Naised         Terviserisk VPSi järgi

< 0,9            < 0,8             Väike
0,9–0,95      0,81–0,85     Keskmine
> 0,96          > 0,85           Suur

Normist väljas?

Vöökohta kogunenud liigne rasv suurendab koos ülekaaluga diabeedi-, vähi- ja südame-veresoonkonnahaiguste riski ning mõjutab viljakust.

Paranda oma numbreid!

Piira süsivesikute ja rasvade hulka menüüs, söö rohkem kiudaineid sisaldavaid toite. Lõunasöök olgu võimalikult värviline ja seda mitte e-ainete poolest, vaid tänu köögiviljadele. Karastusjoogid ja alkohol toovad näiliselt süütus kuues tihti šokolaaditahvli jagu kaloreid. Jaluta, uju, viibi õues. Värske õhk hoiab mõtted söögist eemal!

4. 4,0–6,0 mmol/ l on vere normaalne suhkrusisaldus, kui kõht on tühi.

Vere suhkrusisaldus näitab, kui palju glükoosi sinu organism sisaldab. Glükoosi saab organism süsivesikuid sisaldavatest toiduainetest ja see on keha esmane energiaallikas. Pankreases toodetav ja vabanev insuliin aitab keharakkudel glükoosi kasutada. Kui kehas on rohkem glükoosi, toodab pankreas rohkem insuliini. On tavaline, et vere suhkrutase pärast söömist veidi tõuseb. Pankreas aitab insuliini abil selle taseme normi viia. Pärast sööki võib vere suhkrusisaldus suureneda näiduni 8,0 mmol/l, kuid kahe tunni jooksul peaks see olema jälle normis.

Normist väljas?

Kui insuliini on organismis vähe, jääb verre liiga palju suhkrut. Selline olukord tekib diabeedi korral, kui immuunsüsteem ründab insuliini tootvaid rakke. Kui pankreas ei tooda enam piisavalt insuliini, kujunebki välja diabeet. Vanusega tekkiv ehk 2. tüüpi diabeet kujuneb sageli väärtoitumisest ja sel juhul ei teki organismis mitte insuliinipuudus, vaid insuliinitootmise vigasus ja muud suhkru imendumise mehhanismide häired. Verre jäänud liigne suhkur ladestub veresoontes, kahjustades nende seinu, eritub neerude kaudu uriiniga ja hakkab kehast vedelikku väljutama. Tekib pidev janutunne ja kaalulangus. Lisaks võib esineda väsimust, nõrkust, suurenenud söögiisu ja nahasügelust. Liiga kõrge suhkrutase ohustab veresooni, silmi, neere ja närve.

Paranda oma numbreid!

Insuliinipuuduse korral ei ole muud võimalust kui süstida insuliini ning hoida toitumine ja süstimine nii tasakaalus, et vere suhkrusisalduse väärtused oleksid võimalikult stabiilsed. Toitumusliku suhkruhaiguse korral on vaja hoolega jälgida oma toidumenüüd, süsivesikute ja rasvade hulka selles. Süsivesikuterikkad toidud tõstavad vere suhkrutaset kiiremini. Eriti halb on rasvade ja süsivesikute koostoime.

Väldi rasvaseid ja magusaid toite! Vere suhkrutaseme hüppelisi tõuse aitab ära hoida ubade ja muude köögiviljade, täisteratoodete, kala, pähklite, avokaado ja oliivide söömine. Kui toitumist korrastades ei õnnestu saavutada normi piires olevaid vere suhkrusisalduse väärtusi, määrab arst ravimid.

5. Kuni 5 mmol/l on normaalne üldkolesterooli sisaldus veres.

Kolesterool on organismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. 70% sellest valmib kehas, 30% saadakse toidust. Kolesterooli leidub igas meie keharakus ja sellel on mitu funktsiooni: sünteesida päikesevalguse toimel kehas D-vitamiini, isoleerida närvikiude, aidata teatud hormoone toota, ehitada ja säilitada rakumembraane. Kolesterooli on mitut sorti: HDL ehk hea kolesterool, LDL ehk halb kolesterool, triglütseriidid ehk rasvarakud.

HDLi normväärtus on üle 1 mmol/l , LDLi väärtus alla 3 mmol/l, triglütseriidide norm alla 1,7 mmol/l.

Normist väljas?

Hea kolesterool aitab ekspertide väitel ennetada südame-veresoonkonnahaigusi ja parandada hormonaalseid protsesse. Halval kolesteroolil on seevastu omadus kleepuda veresoonte seintele, põhjustades sellega veresoonte lupjumist, millele aitab kaasa ka triglütseriidide kõrge tase. Liiga palju LDLi ja rasvu organismis viitab südame-veresoonkonnahaiguste riskile.

Paranda oma numbreid!

Vere ülemäärast kolesteroolisisaldust võib esineda ka noortel ja saledatel. Piisav füüsiline koormus tõstab hea kolesterooli taset ja küllastunud rasvhapped halva kolesterooli taset. Viimaseid leidub rasvases lihas, vorstides, küpsistes, vahu- ja hapukoores, juustus, kiirtoidus. Ka suitsetamine ja alkohol mõjutavad organismi kolesteroolisisaldust. Halva kolesterooli taset aitavad kontrolli all hoida täisteratooted, kiudaineterohked puu- ja juurviljad. Hästi mõjub roheline tee.

Uuringute järgi tekitab süstoolse vererõhu tõus üle 150 mm Hg unehäireid, kiirendab vanadusdementsuse teket ja lühendab eluiga.

Aastaid püsinud kõrge kolesteroolitase suurendab impotentsuse riski.

Lase verenäitajaid kontrollida iga viie aasta tagant!

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2012. aasta maikuu numbris.