Gripp murrab endiselt, nädalaga suri veel kuus inimest (22)

Kuigi nii ülemiste hingamisteede nakkushaigustesse kui grippi haigestunute arv on püsinud viimastel nädalatel stabiilsena, hindab Terviseamet gripi levikut endiselt laialdaseks.

Haigestunute seas on endiselt enim kuni 15aastaseid lapsi, vanemaealiste (65+) hulgas on haigestumine samuti poole võrra kasvanud.

Peamiseks haigestumiste põhjustajaks on jätkuvalt gripiviirused, nende osakaal muude viiruste seas jäi 72 protsendi juurde. Grippi haigestumisi põhjustavad ringluses olevad kolm gripiviirust, millest kaks on A- ja üks B-gripiviirus, mis on hooajale iseloomulikult kujunenud domineerivaks gripiviiruseks. Muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest olid haigestumised valdavalt seotud RS-viirusega.

Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Läänemaal, Järvamaal, Viljandimaal, Lääne- ja Ida-Virumaal ning Narvas.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  loetakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks Soomes, Rootsis, Tsehhis, Luksemburgis ja Saksamaal. Madalaks hinnatakse haigestumuse intensiivsust Ühendkuningriigis, Itaalias, Portugalis,  Bulgaarias ja Küprosel. Keskmiseks hindavad grippi haigestumise intensiivsust ülejäänud EU riigid. Haigestumus kasvas Belgias, Bulgaarias ja Lätis, mujal vähenes või on hakanud stabiliseeruma.

Rasked gripid

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 1019 inimest, neist 181 lisandus viimase kolme nädala jooksul. 71% hospitaliseerimist vajanud patsientidest olid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid.

Intensiivravi on vajanud 139 inimest. Üks neist oli väidetavalt eelnevalt terve, viie inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks saabusid haiglasse juba üliraskes seisundis.

Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 51 inimest, neist 48 olid vanemad kui 65 eluaastat. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud. Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südameveresoonkonna, kopsu- ja onkoloogilised haigused ning diabeet.

16 inimest toodi haiglatesse hooldekodudest, neist kaheksa surid.

Andmed intensiivravile sattunud patsientide vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.