Tervisenõustaja Timi Gustafson selgitab Huffingtoni Postis, miks kevadväsimus kimbutama kipub.
Kevadväsimusele viitavad närvilisus, tüdimus, keskendumisraskused, väsimus ja loidus. Kõige selle taga on see, et inimese keha üritab aastaaegade vahetusega toime tulla.
Talvekuudel kaitseb keha ennast madalate temperatuuride ja valguse puudumise eest oma ainevahetust ja hormonaalset tasakaalu vastavateks timmides. Kehatemperatuur langeb pisut, vererõhk tõuseb ja unehormooni melatoniini hulk suureneb, tehes sind unisemaks. Kui kevadel hakkab ilm soojemaks ja päikeselisemaks muutuma, siis toimub vastupidine protsess: kehatemperatuur tõuseb, vererõhk langeb ja domineerima hakkab hoopis õnnehormoon serotoniin.
Aga milles siis asi? Sageli ei lähe need üleminekud nii sujuvalt, kui tahaksime. Mõned eksperdid kirjeldavad kevadväsimust kui midagi pohmakalaadset, mis tuleb pärast talvist poolunes olekut. Kuna inimeste elurütmi sekkuvad niigi ka kunstlik valgus ja soojus, võib see keha reaktsioonid aastaaegade vahetusele veelgi ekstreemsemaks muuta. Kevad on ka aastaaeg, kus temperatuurid sageli kõige enam kõiguvad. Oma osa on selles ka kliimamuutustel, mis temperatuuride kõikumisi ja ilmaolusid mõjutavad.
Kuidas kevadväsimusega toime tulla? Kõigepealt mõista oma keha, mis elab praegu läbi üleminekuprotsessi. Anna endale aega ja ole kannatlik, küll su keha varsti uute tuultega harjub. Ära unusta ka tervislikku toitumist, millest ei puudu vitamiinirohked puu- ja köögiviljad ja palju vett. Võid teha rahustavaid jooga- või meditatsiooniharjutusi ning ära hoia oma väsinud keha toaseinte vahel kinni ja päikesest eemal – las ta harjub uue aastaajaga.
Kuigi aastaaegade vahetusega seotud väsimus pole midagi hirmsat, siis pidev väsimus võib olla märk juba millestki tõsisemast, kas stressist või lausa haigusest. Kui kevadväsimus tundub liiga ekstreemne või ei lähe ka vastu suve üle, peaksid arstiga rääkima.
Kommentaarid (0)